Naiste tugikeskused kardavad seadusemuudatusest tekkivaid probleeme ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Praeguse ohvriabi seaduse eelnõu jõustumine vähendaks naiste tugikeskuse teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, kardab Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaine Eha Reitelmann.

Reitelmann ei mõista, miks kirjutatakse seadusesse sisse augud, mis panevad muretsema juba eelnõu tasandil. Tema sõnul on suur probleem, et eelnõu järgi osutatakse teenust lähtuvalt piirkondlikkuse põhimõttest, vahendasid ERRi raadiouudised.

"Praegu ei ole eelnõusse selgelt sisse kirjutatud, et see peab olema kättesaadav igas maakonnas. Kui me ei näe, et see on mustvalgel kirjas, siis tulevad uued poliitikud, uued ametnikud ja me tahaksime, et ohvritele oleks see teenus kodu lähedal garanteeritud ka kolme, viie või kaheksa aasta pärast," lausus Reitelmann.

Eestis on praegu 17 riiklikku tugiteenuse keskust. Varjupaikade liidu juhatuse esinaise sõnul looks eelnõu jõustumine võimaluse koondada teenuse pakkumine nelja suuremasse tõmbekeskusesse.

Sotsiaalministeeriumi nõuniku Kristiina Luhti sõnul on Reitelmanni hirm alusetu ning praegust süsteemi eelnõus sõnastatu ohtu ei sea.

"Ohvri jaoks jääb teenus täpselt sama kättesaadavaks kui praegu. Mida me veel peame arvestama, on see, et ka Istanbuli konventsioon, mille Eesti on allkirjastanud ja mille me 2017 ratifitseerime, ütleb, et peab olema piisav kättesaadavus kõikides piirkondades. See tähendab, et tegelikult ongi vaja, et oleks igas maakonnas," selgitas ta.

Reitelmanni sõnul on oluline küsimus see, kas homsed poliitikud tõlgendavad piirkondlikkuse põhimõtet Luhtiga sarnaselt. Tõlgendamisruum tõstatab ka teise probleemi. Eelnõu järgi hakkab teenuse osutajatele täiendkoolituse nõue kehtima alates 2019. aastast. Praegu pole Eestis korralikku ohvriabikoolitussüsteemi, mis tähendab Reitelmanni sõnul seda, et ohvriabi andmise töökohtadele saavad järgmise kahe aasta jooksul kandideerida kõik, ka need, kellel selleks kvalifikatsiooni pole.

"Kui praegu peetakse näiteks sotsiaaltöö erialal vajalikuks kohustuslikuna anda väljaõpet puuetega inimestega või vanuritega töötamiseks, siis vägivallaohvrid on täpselt samasugune, väga spetsiifiline sihtgrupp. Ja lihtsalt ilma eelneva väljaõppeta võib muudes valdkondades väga kompetentne spetsialist täiesti tahtmatult põhjustada ohvrile uusi kannatusi või ei ole see töö tulemuslik, sest me ei saa eeldada, et ilma väljaõppeta peaks saama töötada," lausus Reitelmann.

Luhti sõnul on ka see järeldus ennatlik ja ekslik. "Naiste tugikeskused, mis on praegu tegutsenud, mõni ju lausa lauem kui 10 aastat, on saanud nende aastate jooksul nii palju koolitusi, on ka ise ennast koolitanud, on ka sotsiaalministeeriumi toetatud Norra programmist saanud koolitada, nendelt me mingit täiendkoolitust ei nõua. Küll aga on selleks, et teenust üldse osutada, vaja koolituse ja kogemuse olemasolu," märkis ta.

Toimetaja: Karin Koppel



Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

Karen Handel võitu tähistamas.Karen Handel võitu tähistamas.
Georgia osariigi valimistel võitis vabariiklane Karen Handel

Ühendriikides võitis teisipäeval Georgia osariigi kongressivalimistel vabariiklane Karen Handel.

Mohamed SalahMohamed Salah
Liverpool ostis 39 miljoni euro eest ründetalendi

Eesti jalgpallikoondise kapteni Ragnar Klavani meeskond Liverpool ostis täna 39 miljoni euro eest AS Romalt egiptlasest ääreründaja Mohamed Salah', kes sõlmis viie aasta pikkuse lepingu.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema