Naiste tugikeskused kardavad seadusemuudatusest tekkivaid probleeme ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Pärnu Postimees/Scanpix

Praeguse ohvriabi seaduse eelnõu jõustumine vähendaks naiste tugikeskuse teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, kardab Eesti Naiste Varjupaikade Liidu juhatuse esinaine Eha Reitelmann.

Reitelmann ei mõista, miks kirjutatakse seadusesse sisse augud, mis panevad muretsema juba eelnõu tasandil. Tema sõnul on suur probleem, et eelnõu järgi osutatakse teenust lähtuvalt piirkondlikkuse põhimõttest, vahendasid ERRi raadiouudised.

"Praegu ei ole eelnõusse selgelt sisse kirjutatud, et see peab olema kättesaadav igas maakonnas. Kui me ei näe, et see on mustvalgel kirjas, siis tulevad uued poliitikud, uued ametnikud ja me tahaksime, et ohvritele oleks see teenus kodu lähedal garanteeritud ka kolme, viie või kaheksa aasta pärast," lausus Reitelmann.

Eestis on praegu 17 riiklikku tugiteenuse keskust. Varjupaikade liidu juhatuse esinaise sõnul looks eelnõu jõustumine võimaluse koondada teenuse pakkumine nelja suuremasse tõmbekeskusesse.

Sotsiaalministeeriumi nõuniku Kristiina Luhti sõnul on Reitelmanni hirm alusetu ning praegust süsteemi eelnõus sõnastatu ohtu ei sea.

"Ohvri jaoks jääb teenus täpselt sama kättesaadavaks kui praegu. Mida me veel peame arvestama, on see, et ka Istanbuli konventsioon, mille Eesti on allkirjastanud ja mille me 2017 ratifitseerime, ütleb, et peab olema piisav kättesaadavus kõikides piirkondades. See tähendab, et tegelikult ongi vaja, et oleks igas maakonnas," selgitas ta.

Reitelmanni sõnul on oluline küsimus see, kas homsed poliitikud tõlgendavad piirkondlikkuse põhimõtet Luhtiga sarnaselt. Tõlgendamisruum tõstatab ka teise probleemi. Eelnõu järgi hakkab teenuse osutajatele täiendkoolituse nõue kehtima alates 2019. aastast. Praegu pole Eestis korralikku ohvriabikoolitussüsteemi, mis tähendab Reitelmanni sõnul seda, et ohvriabi andmise töökohtadele saavad järgmise kahe aasta jooksul kandideerida kõik, ka need, kellel selleks kvalifikatsiooni pole.

"Kui praegu peetakse näiteks sotsiaaltöö erialal vajalikuks kohustuslikuna anda väljaõpet puuetega inimestega või vanuritega töötamiseks, siis vägivallaohvrid on täpselt samasugune, väga spetsiifiline sihtgrupp. Ja lihtsalt ilma eelneva väljaõppeta võib muudes valdkondades väga kompetentne spetsialist täiesti tahtmatult põhjustada ohvrile uusi kannatusi või ei ole see töö tulemuslik, sest me ei saa eeldada, et ilma väljaõppeta peaks saama töötada," lausus Reitelmann.

Luhti sõnul on ka see järeldus ennatlik ja ekslik. "Naiste tugikeskused, mis on praegu tegutsenud, mõni ju lausa lauem kui 10 aastat, on saanud nende aastate jooksul nii palju koolitusi, on ka ise ennast koolitanud, on ka sotsiaalministeeriumi toetatud Norra programmist saanud koolitada, nendelt me mingit täiendkoolitust ei nõua. Küll aga on selleks, et teenust üldse osutada, vaja koolituse ja kogemuse olemasolu," märkis ta.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: