VTA külvab lennukitelt rebastele ja kährikutele marutaudivastaseid vaktsiinikapsleid ({{commentsTotal}})

Marutaudivaktsiin.
Marutaudivaktsiin. Autor/allikas: ERR

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) alustab homme kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist riigi kagu– ja kirdepiiri aladel.

Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaalt ning seejärel piirialadel Lõuna- ning Kagu–Eestis. Vaktsineerimine toimub 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest.

Vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 25. maini. Kuna Läti on alates eelmisest aastast ametlikult marutaudivaba, siis Läti riigipiiriga külgnevatel aladel alates sellest kevadest vaktsiini enam ei külvata.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin.

Vaktsiini külvamist ei tehta linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Inimestele hoiatuseks on vaktiinikapslitele hoiatussildid. Inimestel tuleb vaktsiinipala leidmisel jätta puutumatult leidmiskohta, kuid kui on oht, et selle võivad leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kasutada kummikindaid.

Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega, naha puhul ka seebiga, ning pöörduda perearsti poole.

Vaktsineerimise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõpeb alati surmaga. Marutaudikahtlasest loomast tuleb viivitamatult teavitada loomaarsti.

Loomaomanik on kohustatud jälgima, et kassid ja koerad oleksid regulaarselt marutaudi vastu vaktsineeritud. Vaktsineerimiste vahe ei tohi olla rohkem kui kaks aastat sõltuvalt kasutatavast vaktsiinist.

Täiendavat infot vaktsineerimise kohta saab veterinaar- ja toiduameti kodulehel www.vet.agri.ee.

Toimetaja: Marek Kuul



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: