Anvelt: Istanbuli konventsioon ei ole maailmavaateline asi ({{commentsTotal}})

Andres Anvelt.
Andres Anvelt. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Andres Anvelt kommenteeris EKRE vastuseisu Istanbuli konventsioonile, öeldes, et see ei ole maailmavaateline asi ja selle seaduse on ratifitseerinud riigid, olenemata vasak- või parempoolsest valitsusest.

EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme rääkis Eesti Päevalehele antud intervjuus, et tema erakond ei ole nõus naiste vägivalla vastu võitlemisele keskendunud Istanbuli konventsiooniga, sest see on ainult n-ö poos.

Tema sõnul on konventsiooni mõtteviis see, et kombed, traditsioonid ja tavad on stereotüüpsed soorollid, mis tuleb välja juurida.

Samuti märkis Helme intervjuus, et vägivald on vägivald, olenemata sellest, kas peksa saadakse sellepärast, et ta on naine või näiteks usulise kuuluvuse tõttu.

Soorollide kohta ütles Helme, et mehed on need, kes pakuvad ühiskonnale turvatunnet jõustruktuurides, sisejulgeolekus, riigikaitses ning tänaseks peävaks ei ole tema sõnul palju asju, milles naised oleksid alla surutud.

Andres Anvelt kommenteeris oma Facebooki kontol, et Helmel pole perevägivalla teemaga rohkem pistmist kui populistina. "Kõnesid, kus naisi käsitletakse sünnitusmasinatena, kuulsime me 1930. aastatel. Siis oldi nendega veel harjunud. Mehe domineerimine naise üle, mida EKRE õigeks peab, ongi põhjus, miks meil eksisteerivad naiste varjupaigad, ja kuni selline suhtumine jätkub, on meil varjupaiku tõepoolest juurde vaja. Kahtlemata tõhusat tööd tegevad varjupaigad ei ole ennetav meede, need on sellise jälgi suhtumise tulemus," kirjutas ta.

Anvelt lisas, et endise politseinikuna on ta perevägivalla teemaga aastate jooksul väga lähedalt kokku puutunud ja tema hinnangul on lollus väita, et vägivald ongi vägivald ja selle vormidel ei tuleks vahet teha.

"Kõrtsikakluse ja naisepeksmise erinevus on olemuslik – viimane jätab ravimatu jälje ning toodab vägivalda üha juurde ka järgmistes põlvkondades. See on ahel, mis Helme suhtumise korral kunagi ei katke. Soovides, et pered rohkem lapsi saaksid, on esimene kohus tagada naistele turvatunne. Ainult toetava mehe kõrval on nad õnnelikud laste saamiseks valmis," kirjutas ta.

Anvelt kommenteeris ka soorollide küsimust. Ta ütles, et Eesti jõustruktuurides ei tööta tänapäeval ainult mehed – sisejulgeolekuorganite töötajatest kolmandik on naised, ilma kelleta ei oleks turvatunde tagamine ühiskonnas kuidagi võimalik.

Istanbuli konventsioon ei ole tema sõnul maailmavaateline asi ja selle naistele turvalist elu tagava seaduse on ratifitseerinud erinevad riigid, sõltumata vasak- või parempoolsest valitsusest.

Toimetaja: Merili Nael



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: