200 piritalast andis linnale üle oma ideed Reidi tee kohta ({{commentsTotal}})

Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder andmas üle piritalaste arvamusi Reidi tee kohta.
Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder andmas üle piritalaste arvamusi Reidi tee kohta. Autor/allikas: Raepress

Täna andis Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder linnavalitsusele üle ligi 200 piritalase arvamuse Reidi tee kohta, mille ehitamine on homme arutusel linnavolikogus.

Mölder ütles, et ta kutsus oma linnaosa elanikke arvamust avaldama seetõttu, et Reidi tee on piritalastele oluline, kuid nende hääl oli jäänud tagaplaanile.

„Kuigi eesmärgina on välja toodud juhtida kesklinnast turvaliselt välja raskeveokid, on praegust olukorda Pirita teel ja peatänava ideed arvesse võttes selge, et külmaks ei saa projekt piritalasi jätta,“ leidis ta.

Linnaosa vanema sõnul oli valdav osa temani jõudnud arvamustest Reidi tee suhtes väga positiivsed, osa kõhklevad ja mõned olid ka arenduse vastu. „Muretseti eelkõige ratturite ja jalakäijate ning merevaate pärast ja pakuti, et tuleks ehitada kergliiklustunnel või sild,“ tõi ta välja. Enamjaolt kirjutasid elanikud aga lühidalt, et projekti toetatakse ning lisati sedagi, et kui aastaid on oodatud Põhjaväila, on praegune vastuseis mõistetamatu.

Piritalaste kirjad vastu võtnud abilinnapea Taavi Aas sõnas, et projekti algusest peale on tallinlaste mõtteid võetud võimaluse korral arvesse ja muudatusi on juba ka tehtud, kuid kõiki osapooli rahuldada pole paraku võimalik.

„Kahtlemata vaatab igaüks meist Reidi teed just enda soove ja vajadusi arvestavalt, kuid niivõrd suur projekt on kompromiss, millest piritalaste mõtted moodustavad olulise osa,“ kinnitas Aas.

Reidi tee läheb maksma enam kui 30 miljonit eurot, millest 85% rahastataks Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Kokku rajatakse 1,7 km uut teed ja rekonstrueeritakse 1,05 km Tallinna-Narva maanteelõiku. Lisaks rajataks 2,3 kilomeetrit kergliiklusteid ning rannapromenaad.

Toimetaja: Marju Himma



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: