Kevadtormi lahingud lõppesid ajateenijate vasturünnakuga ({{commentsTotal}})

Lahingus
Lahingus Autor/allikas: Kaitsevägi

Täna keskpäeval lõppesid Kevadtormi õppelahingud Ahja jõe ümbruses pärast 2. jalaväebrigaadi üksuste rünnakut 1. jalaväebrigaadi kaitsepositsioonidele.

Peamiselt ajateenijatest koosnevad 2. jalaväebrigaadi üksused läksid ründelahingule eile pärast peetud kaitselahinguid, mis toimusid Kastmekodu-Kadaja-Linajärve liinil. Kaitselahingule eelnes kolmepäevane viivituslahing.

13. mail alanud õppuse hindamisfaasile eelnes omakorda 4.-12. maini kestnud üksuste koostegevusõpe, mille eesmärk oli harjutada tegutsemist nii kompanii, pataljoni kui brigaadi koosseisus.

2. jalaväebrigaadi ülema kolonel Eero Rebo sõnul oli tänavune Kevadtorm osalejatele raske, kuid ta usub, et vastase rollis olnud 1. jalaväebrigaad koos liitlasüksustega sai hea kogemuse võitlemaks visa vastasega soomusüksuste jaoks raskel maastikul.

"Ajateenijad ja reservväelased on võimelised tegutsema edukalt kõigis lahinguliikides ning tänavune Kevadtorm pani punkti kogu väljaõppetsüklile," ütles Rebo.

Rebo sõnul näitas Kevadtorm ka seda, et reservõppekogunemisele tulnud reservväelased ei olnud oma oskusi minetanud ning olid õppuse osas väga motiveeritud. "Meie suurtükiväelastel seisavad veel ees lahinglaskmised haubitsatest," lisas kolonel.

Ligi kolm nädalat kestnud õppuse Kevadtorm lahingutes osalesid 2. jalaväebrigaadi koosseisus lisaks kahele ajateenijate jalaväepataljonile pioneerid, suurtükiväelased, õhutõrjujad, luurajad, tankitõrjujad, tagala-ning sideväelased ja Kanada snaiprimeeskond.

Vastutegevust juhtinud 1. jalaväebrigaadi ülema kolonelleitnant Veiko-Vello Palmi sõnul iseloomustab NATO koostöö toimivust suurepäraselt õppuste jaoks moodustatud rahvusvahelise pataljoni näide, kus Kalevi jalaväepataljoni staap juhtis Briti, Leedu ja USA jalaväekompaniisid.

"Kalevi jalaväepataljoni staap suutis lühikese ajaga mitme riigi allüksustest kokku panna toimiva manööverüksuse. See on hea näide nii meie kui NATO üksuste operatiivsusest," ütles kolonel Palm ning tunnitas, et talle avaldas muljet ka Saksa luurekompanii maastikuvalitsemise, infotootmise võime ja hollandlaste jalaväe lahingumasinad CV9035. "Saime õppuselt hea arusaamise sellest, kuidas meile peagi saabuvaid masinaid kasutada saab," ütles Palm.

Kevadtormil moodustasid 1. jalaväebrigaadi Balti riikide ühine ja NATO kiirreageerimisjõudude NRF-16 koosseisu kuuluv Balti pataljon, kuhu lisaks Scoutspataljoni kahele jalaväekompaniile kuulusid Läti ja Leedu jalaväekompaniid.

Samuti oli brigaadile allutatud Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Saksamaa ning Hollandi kompaniisuurused üksused, Poola rühmasuurune luureüksus ning Leedu panustas õppusele eraldi Kalevi jalaväepataljoni alluvuses oleva ajateenijate jalaväekompaniiga. Staapides tegutsesid veel Soome, Ukraina ja Belgia staabiohvitserid. Kokku osales Kevadtormil üle tuhande liitlase 12 riigist.

Kevadtormi lõpurivistus toimub homme kell 11 Ridali lennuväljal.

Toimetaja: Marek Kuul



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: