Briti erukindral: kui NATO Balti riikide kaitset ei tugevda, riskitakse tuumasõjaga juba lähima aasta jooksul ({{commentsTotal}})

Briti erukindral sir Alexander Richard David Shirreff.
Briti erukindral sir Alexander Richard David Shirreff. Autor/allikas: Wikimedia COmmons

Briti kindral Richard Shirreff hoiatas, et kui NATO ei suurenda Balti riikides oma kaitsevõimekust, riskeerib allianss Venemaaga puhkeda võiva tuumasõjaga juba lähima aasta jooksul.

Shirreff, kes oli aastatel 2011-2014 NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja, ütles BBC 4 raadiosaates. et võimalus, et Venemaa ründab NATO liikmetest Balti riike on tõsiseltvõetav võimalus ning Lääs peab juba praegu tegutsema, et potentsiaalset katastroofi ära hoida, vahendas ajaleht The Independent.

Kindral on kirjutanud ka ilukirjandusliku raamatu "2017: sõda Venemaaga", milles kirjeldatud sündmusi peab ta enda sõnul täiesti usutavateks.

"Kõhedust tekitav asjaolu on see, et Venemaa on kaasanud tuumasõda puudutava mõtlemise oma kaitsevõime kõikidesse aspektidesse, see oleks tuumasõda," selgitas Shirreff.

"Me peame hindama president Vladimir] Putinit tema tegude, mitte sõnade järgi. Ta tungis sisse Gruusiasse, ta tungis sisse Krimmi poolsaarele, ta tungis sisse Ukrainasse. Ta on kasutanud sõjalist jõudu ning sellest puhtalt välja tulnud. Pingete perioodil on rünnak Balti riikide vastu täiesti mõeldav," jätkas ta.

Shirreff rõhutas, et Putin võib kalduda Balti riike ründama, kui talle tundub NATO nõrgana, ning kindral prognoosis, et nii nagu Krimmis, võib Venemaa president põhjendada oma samme Balti riikide venekeelse elanikkonna kaitsmisega.

Kuigi NATO on juba astunud samme Balti riikide paremaks kaitsmiseks, leiab kindral Shirreff, et "latt tuleb iga agressori jaoks asetada piisavalt kõrgele ja anda sellega mõista, et risk ei tasu end ära".

"Ma ütleksin, et latt ei ole praegu piisavalt kõrgel," nentis ta.

Oma raamatu eessõnas kritiseeris kindral teravalt ka viimasel ajal Briti kaitsepoliitikas toimunud kärpeid. "Riik, mida tunti omal ajal selle poolest, et "ta käitus vaoshoitult, kuid kandis suurt malakat", on nüüd olukorras, kus riigijuhid kisavad kõvasti, kuid kannavad tänu kaitsekärbetele kaasas kepikest, mis on üha väiksem ja võimetum," kirjutas ta.

Toimetaja: Laur Viirand



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: