Saudi Araabia: Süürias oleks pidanud "plaaniga B" alustama juba tükk aega tagasi ({{commentsTotal}})

Saudi Araabia juhitud koalitsiooni rasketehnika Jeemenis 2015. aasta suvel.
Saudi Araabia juhitud koalitsiooni rasketehnika Jeemenis 2015. aasta suvel. Autor/allikas: Saleh al-Obeidi/AFP/Scanpix

Saudi Araabia välisminister Adel al-Jubeir hoiatas, et kui Süüria president Bashar al-Assad ei võta osa püüdlustest Süürias relvarahu kehtestada, tuleb hakata kaaluma alternatiivseid võimalusi olukorra lahendamiseks.

"Ma arvan, et me oleksime pidanud paaniga B alustama juba tükk aega tagasi," vahendas Reuters al-Jubeiri sõnu Viini kogunenud ajakirjanikele.

"See, kas me otsustame alternatiivse plaani kasuks; see, kas me otsustame suurendada [opositsiooni] sõjalist toetamist, sõltub täies mahus sellest, millise valiku teeb Bashar al-Assadi režiim. Kui nad ei lähtu rahvusvahelise kogukonna poolt sõlmitud kokkulepetest... siis me peame ise vaatama, mis me teha saame," rääkis ta.

Eile Viinis toimunud läbirääkimistel ei õnnestunud suurriikide välisministritel endiselt kokku leppida Süüria rahukõneluste jätkamise tähtajas ning Süüria opositsiooni esindajad ähvardasid, et nad ei tule üldse enam Viini, kui reaalne olukord Süürias ei parane.

Al-Assadi režiimi toetavad Venemaa ja Iraan, mõõdukat opositsiooni toetavad aga USA, lääneriigid ja mitmed Lähis-Ida riigid, eriti Araabia poolsaare naftariigid. Kõik osapooled on teatanud, et toetavad relvarahu, humanitaarabi tagamist ja rahukõnekuste alustamist, kuid viimase kuu jooksul on verevalamine Süürias suurenenud ning rahuprotsess hakkab taas läbi kukkuma.

Erdogan: Türgi võib lahendada probleemid lõunapiiril ka iseseisvalt

Eile tegi seoses Süüriaga terava avalduse ka Türgi president Recep Tayyip Erdogan, kes keskendus peamiselt pingelisele olukorrale Süüria piiri lähistel.

Piiriäärset Kilise linna on juba pikemat aega tabanud Süüria poolelt, äärmusrühmituse ISIS kontrolli all olevalt territooriumilt lähtuvad raketirünnakud, mille tagajärjel on ka inimesi surma ja vigastada saanud. Türgi relvajõud on alati ka vastu tulistanud, samuti on USA juhitud koalitsioon teinud õhurünnakuid, kuid probleemi pole see lahendanud.

Erdogan kinnitas, et Türgi on vajadusel valmis ka üksi tegutsema, kui ta olukorra lahendamiseks välispartneritelt abi ei saa.

"Me võidame ISIS-t. Me lahendame selle teema ise, kui me ei saa abi, mis aitaks ennetada Kilist tabavaid rakette," rääkis president.

"Me oleme koputanud kõikidele ustele, et saada toetust ideele tekitada meie lõunapiiri äärde [Süüriasse] turvatsoon. Kuid keegi ei taha seda sammu astuda. Kui maailm ei suuda kokku leppida otsustavas tegevuses terroriorganisatsioonide vastu, siis pole maailmas varsti enam ühtki turvalist kohta," lisas Erdogan.

Araabiariigid ja Türgi on ka varem korduvalt ähvardanud, et võivad oma sõdurid Süüria territooriumile saata, kui olukord ei parane.

Araabiariigid on küll pidanud silmas kogu riigi saatust puudutavat lahendust, Türgi on peamiselt keskendunud plaanile, mille kohaselt loodaks Süüria põhjaossa Türgi piiri äärde turvatsoon, kus saaksid vajadusel peavarju ka Süüria sõjategevuse eest põgenevad inimesed.

Erinevatel põhjustel pole need plaanid siiski veel rakendamist leidnud.

Samas on Saudi Araabial kodusõtta sekkumise kogemus lähiajast juba olemas, kui nende juhitud koalitsioon sekkus jõuliselt Jeemenis, et valitsusvägesid šiiitidest Houthi mässuliste vastu toetada. Kuigi Jeemenis mingit lõpplahendust veel saabunud ei ole, saavutasid valitsusjõud tänu liitlastele taas tugevama positsiooni ning mässulised olid sunnitud alustama läbirääkimisi.

Toimetaja: Laur Viirand



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: