Venezuela opositsioonijuht kutsus armeed üles poolt valima, sest "tõehetk" on kätte jõudnud ({{commentsTotal}})

Opositsioonijuht ja Miranda osariigi kuberner Henrique Capriles Radosnki (vasakul) 14. mail meeleavaldusel.
Opositsioonijuht ja Miranda osariigi kuberner Henrique Capriles Radosnki (vasakul) 14. mail meeleavaldusel. Autor/allikas: Marco Bello/Reuters/Scanpix

Venezuela opositsioonijuht Henrique Capriles kutsus riigi relvajõude üles otsustama, kas "nad toetavad riigi põhiseadust või [president Nicolas] Madurot".

Maduro kuulutas eelmisel nädalal välja 60-päevase eriolukorra, andes endale volitused sekkuda majandusse ja ühiskondlikku ellu. Eriolukorda saavad võimud soovi korral ka pikendada. Presidendi-meelne valitsus suurendas eile samuti oma volitusi julgeolekut, toiduainete piiranguid ja energeetikat puudutavates küsimustes, vahendas BBC.

Capriles rõhutas, et viimase aja sammud annavad presidendile õigusi, mis pole põhiseadusega kooskõlas. Opositsioonijuht kutsus Venezuela elanikke üles ebaseaduslikke korraldusi eirama ning tulema täna oma vastuseisu avaldamiseks tänavatele.

Meie, venezuela elanikud, et lepi selle määrusega, millega Maduro asetab end põhiseadusest kõrgemale," rääkis Capriles ajakirjanikele.

"Selleks, et seda määrust rakendada, on tal vaja hakata tanke ja sõjalennukeid valmis seadma. Ja ma pöördun meie relvajõudude poole: tõehetk on saabumas, peate otsustama, kas olete põhiseaduse või Maduro poolt," lisas ta.

Samas märkis Capriles, et ta ei kutsu üles korraldama sõjaväelist riigipööret, vaid otsib võimalusi, kuidas seaduslikult ja põhiseadust järgival viisil Maduro taandumiseni viiv referendum korraldada.

Maduro eriolukorra määrus lükati opositsiooni kontrolli all oleva parlamendi poolt äsja tagasi, kuid Maduro juba teatas, et ei kavatse sellega arvestada.

Presidendi sõnul olevat rahvusassamblee kaotanud igasuguse poliitilise kaalu. "See on ainult aja küsimus, millal nad ära kaovad," lisas ta pealinnas toimunud pressikonverentsil.

Venezuela majandus on kaoses, toiduainete liikumist hakkavad kontrollima sõdurid

Pikka aega vasakpoolse autoritaarse juhtimise all olnud Venezuelat on viimasel ajal tabanud mitmed tagasilöögid, mis on riigi majandusele laastavalt mõjunud. Peamiseks põhjuseks on nafta hinna langemine maailmaturul ning seega on juhtivate naftatootjate hulka kuuluva riigi senine majandusmudel osutunud kõlbmatuks. Lisaks on Venezuelat tabanud põud, mis tähendab seda, et hüdroelektrijaamad ei saa enam riiki piisaval määral elektriga varustada. Hetkel on defitsiidiks muutunud juba ka esmatarbekaubad ning ravimid.

Eelmisel aastal langes Venezuela majandus 5,7% ning käesoleval aastal võib langus veelgi jätkuda. Inflatsioon on aga 180%.

Eile valitsuse poolt vastu võetus otsuse kohaselt hakkavad avalikku korda tagama sõdurid, kes lisaks muule peavad vastutama ka toiduainete jagamise ja müümise eest. Armeed toetavad nende ülesannete täitmisel ka sisejulgeolekujõud.

Energia säästmiseks on varem lühendatud avaliku sektori töönädala kahepäevaseks, nüüd otsustas president Maduro ka kella pool tundi edasi keerata, et inimestel oleks võimalus kauem aega päikesevalgust ära kasutada. Samuti hakkab valitsus nüüdsest otsustama ka erasektori töönädala pikkuse üle.

Lisaks võib riik hakata külmutama välismaaga seotud isikute ja ettevõtete varasid, kui nende tegevus valitsuse hinnangul riigi stabiilsust kahjustab. Lisaks sai valitsus õiguse natsionaliseerida tehaseid, mille omanikud on toorainepuudusele viidates sulgenud.

Venezuela opositsioon nõuab aga erakorralisi valimisi ja rahvahääletust president Maduro jätkamise asjus. 53-aastane Maduro, kelle eelmine riigijuht Hugo Chavez 2013. aastal oma järeltulijaks valis, on aga teatanud, et kavatseb igal juhul võimule jääda.

Erakorralisi meetmeid on Maduro aga põhjendanud muuhulgas sellega, justkui üritaks USA riigipööret korraldada. Kõik majanduslikud probleemid olevat aga "välismaiste vaenlaste" tekitatud.

Toimetaja: Laur Viirand



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: