Liit: bussijuht peab olema hästi tasustatud ({{commentsTotal}})

Иллюстративная фотография
Иллюстративная фотография Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti autoettevõtete liidu juht Villem Tori ütles, et õpetajaid, kelle miinimumpalk on praegu üle 900 euro, ja bussijuhte ei saa omavahel võrrelda, kuid ka bussijuhtide töö on vastutusrikas, mistõttu peavad nad olema hästi tasustatud.

Bussijuhid nõuavad täna pikettidel miinimumpalga tõusu 800 eurolt 900 eurole. Tori selgitas Vikerraadio saates "Uudis+", et liit on ametiühingule pakkunud välja 6-protsendilise palgatõusu kolme aasta kohta ehk 50 eurot esimesel aastal, teisel aastal ja kolmandal aastal samuti 50.

Küsimus, miks tööandjad ei saa palgatõusule vastu tulla, on Tori sõnul selles, et juhuveol saab iga ettevõte ise kujundada oma hinnapoliitikat, väärtustada bussijuhtide töötasu ja reguleerida läbi selle ka oma hinnapoliitikat.

Teine osa puudutab tema sõnul kommertsliinivedu. "Üle Eesti on kommertsliiniveod oma piletitulususest väga erinevad. On suurlinnade vahel liikuv kommertsliinivedu, kus sõitjate arv on suurem ja see ka katab ilusasti ära palgatõusu ehk palgakulu. Loomulikult on selliseid liine, mis elavad nn peost suhu, kus palgatõus võib põhjustada selle, et see kommertsliin kinni pannakse," selgitas ta.

Tori sõnul satuvad löögi alla ettevõtted, mille liinid on väga väikese sõitjate arvuga ja mille puhul palgatõusu korral piletitulu palgakulu ära ei kata.

Tallinna linnas on bussijuhtide palgad üle 900 euro juba praegu. "Tallinna linn ise maksab kogu liini teeninduse eest ja tänase päeva seisuga bussijuhtide palk ületab tunduvalt miinimumtaseme," kinnitas Tori.

Tema sõnul on aga puudus noortest bussijuhtidest.

"Bussijuhi keskmine vanus kasvab natuke, kuid püsib stabiilsena. Noori juhte tuleb suhteliselt vähe peale, kuid nimetada võiks ka seda, et amet kui selline pole väärtustatud ühiskonna poolt," ütles ta ja lisas, et töö noorte tööle meelitamiseks käib.

"Mitte ainuüksi palk, vaid ka bussid on suhteliselt uued viimasel ajal. Ettevõtted investeerivad töövahenditesse, töökeskkonda ja loomulikult ka palk tuleb järele, vastavalt sellele, et see oleks kõigile vastuvõetav. Nii et ma usun, et tuleb noori juurde, kuigi noored on palju rohkem huvitatud sellistest töödest, mis puudutavad IT-lahendusi ja rohkem kontoritööd. Kahjuks bussijuhi töö pole noortele nii vastuvõetav," rääkis ta.

Vastates saatejuhi küsimusele, kas on normaalne, kui bussijuhtide miinimumpalk on sama suur kui õpetajate miinimumpalk, mis on praegu 985 eurot, ütles Tori, et sellist võrdlust ei saa teha.

"Õpetaja on loomulikult palju koolis käinud, seisab õpilaste eest, vastutus õpilastele teadmiste andmise eest on suurem, ta näeb rohkem vaeva selle palga väljateenimisega. Bussijuhi töö palju konkreetsem - ta tuleb tööle, saab kindla graafiku, millist tööd teha, tema tööd hinnatakse sõidumeerikute järgi. Kahte asja päris otseselt võrrelda ei saa, kuigi ütlen, et ka bussijuhil on vastutuse koorem suhteliselt suur, sest bussis on kuni 50-60 inimest. Ta vastutab selle eest, et inimesi toimetatakse ohutult ühest kohast teise. Tal peab olema tervis korras, ta peab olema hästi väljapuhanud ja hästi tasustatud," rääkis Tori.

Tema sõnul püüavad veoettevõtjad iseka palgatõusu võimaldamiseks kulusid piirata ja efektiivsemalt majandada.

Tori loodab, et palgatõusu leping saab allkirjad suvel, et kõik ettevõtjad jõuaksid 1. jaanuariks kulusid selliselt korrigeerida, et miinimumpalk oleks vajalikul tasemel välja makstud.

Toimetaja: Merili Nael



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: