Donbassis rikuti relvarahu 24 korral, Kremli-meelsed jõud jätkavad droonirünnakuid ({{commentsTotal}})

Ukraina sõdur taevast jälgimas.
Ukraina sõdur taevast jälgimas. Autor/allikas: Video stoppkaader

Ukraina terrorismivastase operatsiooni (ATO) staabi teatel rikkusid Kremli-meelsed võitlejad möödunud ööpäeva jooksul relvarahu kokku 24 korral. Staabist rõhutati, et juba teist päeva järjest kasutasid vastased valitsusvägede ründamiseks mehitamata lennumasinat ehk drooni.

Staabi hinnangul toimus relvarahu rikkumisi peaaegu kogu rindejoonel ning üha sagedamini kasutatakse vastaste poolt Minski lepetega keelatud raskerelvastust. Ukraina sõjaväeluure aga teatas eile, et nn Donetski ja Luganski Rahvavabariikide relvarühmitused on viimasel ajal ümber formeeritud ning üksuste struktuur vastab oma loogikalt Venemaa Föderatsiooni väeüksustele, vahendas Unian.

Näiteks tulistati eile hilisõhtul Mariupoli juures Slavne asula lähistel 82 mm ja 120 mm miinipildujatest, samuti olid kasutusel granaadiheitjad ja käsitulirelvad. Novotroitske piirkonnas kasutati Ukraina sõdurite vastu 120 mm miinipildujaid, Granitnes aga suure kaliibriga kuulipildujaid ning Pavlopili rajoonis granaadiheitjaid.

Lisaks jätkatavad vastased ka Avdijivka lähistel asuvate positsioonide tulistamist. Seal kasutati 82 mm ja 120 mm miinipildujaid, granaadiheitjaid ja käsitulirelvi.

Luganski oblastis jäid vaenlaste granaadiheitjate ja suure kaliibriga kuulipildujate tule alla Trjohhizbenkas ja Stanõtsja Luganskas asuvad punktid.

Droonirünnakud jätkuvad

Kremli-meelsete jõudude poolt kasutatavaid droone märgati kolmel korral. Ühel korral heideti drooni abil alla ka lõhkeseadeldisi.

Sarnane intsident leidis aset ka eelmisel ööpäeval Mariupoli.

17. mail toimus Mariupolis tuntud Lvivi ansambli Okean Elzõ kontsert, kus oli kohal umbes 30 000 inimest. Vaid mõnikümmend kilomeetrit eemal langes täpselt samal ajal puistas Kremli-meelsete droon ATO vägede pihta granaate.

Keegi Ukraina sõduritest viga ei saanud, kuid valitsusväed on rünnaku tagajärgede kohta avaldanud ka järgneva video.

 

Olukord Ida-Ukrainas 18. mai seisuga. Suuremas formaadis kaarti saab vaadata SIIT.

 

Toimetaja: Laur Viirand



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: