Audiogalerii 18. mail: Kallas presidendi volitustest, Pirita elanike arvamus Reidi teest, uuest Tallinna Haiglast ja Ukraina Eurovisioonist ({{commentsTotal}})

ERR.ee kokkuvõte 18. mai sündmustest, mis on pärastlõunaks uudistepäeva kujundanud.

Kallas: otsevalimiste puhul peaks presidendi volitusi laiendama

Presidendikandidaadi kandidaat Siim Kallas ütles, et kui valida presidenti otse, peaks laiendama ka selle ameti funktsioone.

Kallase sõnul ei ole otsevalimistel mõtet valida presidenti, kelle volitused lähtuvad praegusest põhiseadusest.

Kallas lisas, et kui otsevalimist ja täitevvõimu siirdamist presidendile peetakse siiski õigeks, siis kaasneb sellega väga palju negatiivseid nüansse.

200 piritalast andis linnale üle oma ideed Reidi tee kohta

Täna andis Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder linnavalitsusele üle ligi 200 piritalase arvamuse Reidi tee kohta, mille ehitamine on homme arutusel linnavolikogus.

Linnaosa vanema sõnul oli valdav osa temani jõudnud arvamustest Reidi tee suhtes väga positiivsed, osa kõhklevad ja mõned olid ka arenduse vastu. „Muretseti eelkõige ratturite ja jalakäijate ning merevaate pärast ja pakuti, et tuleks ehitada kergliiklustunnel või sild,“ tõi Mölder välja.

Enamjaolt kirjutasid elanikud aga lühidalt, et projekti toetatakse ning lisati sedagi, et kui aastaid on oodatud Põhjaväila, on praegune vastuseis mõistetamatu.

Tallinna Haigla läheb maksma kuni 400 miljonit eurot

Narva maanteele rajatavas Tallinna Haiglas peaks 2025. aastaks olema üle 1300 voodikoha.

Uue haigla ehitushind ulatub 400 miljoni euroni, millest hoone ehitushind on 200 kuni 240 miljonit, meditsiinitehnika ja sisustus kuni 100 miljonit ning väliskommunikatsioonid ja projekteerimine kuni 60 miljonit eurot.

Haigla ehitus peaks algama 2019. aasta sügisel ja lõppema 2023. aasta alguses.

Merilo: Ukraina loodab Eurovisiooni korraldamisel abi sponsoritelt

Ukraina valitsuse nõuniku Jaanika Merilo rääkis ETV+ hommikusaates "Kofe+", et majandusraskustes Ukrainal oleks mõistlik nappe ressursse arvestades korraldada askeetlik lauluvõistlus, millele panevad loodetavasti õla ala nii sponsorid kui ka lauluvõistlusel osalevad riigid.

Tema hinnangul saaks lauluvõistluse väärikalt korraldada umbes 10 miljoni euro eest ning selleks ei hakata rajama uut infrastruktuuri.

Toimetaja: Allan Rajavee, Rene Suurkaev



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: