USA suursaadik NATO juures: Venemaad ei saa enam pidada partneriks ({{commentsTotal}})

Venemaa ei hinda enam viimase 25 aasta jooksul loodud partnerlust NATO-ga, mistõttu ei saa NATO enam pidada Venemaad oma partneriks, ütles täna Euroopa ajakirjanikele peetud telefonikonverentsil USA suursaadik NATO juures Douglas Lute.

Suursaadiku sõnul näitavad Venemaa muutunud hoiakut nii Krimmi anastamine ja agressioon Ida-Ukrainas kui ka Vene sõjalendurite hoolimatu käitumine Läänemerel, kus nad on ohtlikult trikitanud USA sõjalaeva ja NATO lennukitega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Lute tuletab meelde, kuidas Venemaa ründelennukid tekitasid hiljuti väga ohtliku olukorra, lennates madalalt üle Läänemerel seilanud USA sõjalaeva Donald Cook.

Ka on Vene lennukid ohtlikult lähenenud NATO lennukeile, samuti rikkunud NATO riikide õhuruumi. Selle põhjal, aga eriti Krimmi anastamise ja Venemaa destabiliseeriva käitumise põhjal Ida-Ukraina konfliktipiirkonnas, teebki Lute pessimistliku järelduse.

"Seepärast ei pea me Venemaad vaenlaseks, aga ei pea teda enam ka partneriks. Me langetasime selle otsuse Venemaa tegevuse põhjal," selgitas suursaadik.

Tema sõnul tähendab olukord, kus Venemaa president Vladimir Putin valjuhäälselt nõuab uut Euroopa julgeolekuarhitektuuri ning Venemaa samal ajal lõhub seni valitsenud, Helsingi lepetega paika pandud arhitektuuri, et NATO peab mõningaid põhitõdesid meelde tuletama.

"Ma arvan, me peame pöörduma tagasi aluste juurde. Alused tähendavad, et meil on julgeolekuarhitektuur, seda tuleb järgida ja just Venemaa on hiljuti seda arhitektuuri rikkunud," lausus ta.

Lute'i sõnul on mõnel NATO-sse mittekuuluval riigil tähtis roll NATO ja Euroopa Liidu julgeolekusuhete arendamisel. Eriti tähtis on NATO kauaaegse liitlase Soome roll.

"Rootsi ja Soome saavad aidata mõlemal organisatsioonil teineteisele lähemale liikuda ja ma arvan, et see on meie kõigi huvides," märkis ta.

NATO ja Euroopa Liidu koostööd peab USA suursaadik eriti oluliseks, sest mõlemal organisatsioonil on suur kaitsevõime ning mõlemad on silmitsi ühesuguste katsumustega.

Toimetaja: Priit Luts



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: