Samost: me ei tea siiani, mis põhjusel hoiti Tallinna Sadama juhte nii kaua ametis ({{commentsTotal}})

{{1463590123000 | amCalendar}}

Proovida tuua selgust küsimusse, kas üldse, miks ja kellele küsis toonane Tallinna Sadama juhatuse liige Allan Kiil 2014. aastal Vjatšeslav Leedolt sidrunijoonistuse keeles nelja miljonit eurot, saaks vaid prokuratuur, leiab ajakirjanik ja poliitikavaatleja Anvar Samost.

Laevandusettevõtja Vjatšeslav Leedo tunnistas esmaspäeval Tartu maakohtus, et mitte Remo Holsmer, vaid Allan Kiil oli see, küsis temalt 2014. aastal neli miljonit eurot poliitilist toetust, mis taganuks omakorda toetuse parvlaevaliikluse lepingu pikendamisele.

Ja kui uskuda Leedo vande all antud ütlusi, väitis Kiil, et raha maksmisel ja toetuse saamisel tuleks edasi suhelda toonase Tallinna Sadama nõukogu esimehe Remo Holsmeriga.

"Raha küsimine tuli otseselt välja Tallinna Sadama juhatuse liikmelt Allan Kiililt. Ta nimetas ka summat. Summa oli joonistatud 4 sidrunit ehk siis 4 miljonit. Oli öeldud, et kui saame selle summaga hakkama, siis saame poliitilist toetust ja tuleb rääkida ning kohtuda inimestega, Remo Holsmeriga, kuna tema ajab sadamas seda liini," rääkis Leedo kohtus.

"Ringvaatele" intervjuu andnud Anvar Samost leiab, et "nelja sidruni" kohta peaks prokuratuur otsustama, kas kohtus vande all antud tunnistusele tuginedes tuleks lisada Allan Kiili praegu koostamisel olevale süüdistusele täiendav episood või avada eraldi kriminaalasi või üldse mitte seda teha.

Samost märkis, et tema hinnangul pole põhjust uskuda, et suurettevõtjast üsna sõltumatu inimene Vjatšeslav Leedo tuleb kohtusse ja annab vande all valetunnistusi. "Ma pigem arvan, et ju ta kohtus ikka tõtt räägib."

Mõeldes olude peale, mis 2014. aastal olid, tuletas Samost meelde, et siis jäi Leedo kümneaastase veolepingu lõppemiseni vaid kaks aastat, mis oli siiski piisav aeg, et korraldada vajadusel uus konkurss, ehitada uued laevad või osta Leedo käest olemasolevad alused ära.

"Ja tekkiski huvitav olukord, kus tollase valitsuse joon ühel hetkel väga ootamatult pöördus. Kui senini jäi mulje, et konkursi tingimused ja ettevalmistused vastavad olemasoleva vedaja ehk Väinamere Liinide huvidele, siis ühel hektel toimus kannapööre ja tehti kõik selleks, et Leedo seda konkurssi ei võidaks," rääkis Samost.

Samosti jaoks on ikkagi suurem ja vastusteta küsimus see, miks hoiti Allan Kiilit ja Ain Kaljuranda juhatuses nii kaua, ligi kümmekond aastat, vaatamata kahtlustele ja õiguskaitseorganite poolt poliitikutele esitatud hoiatustele.

Samost märkis, et 2011. aastal oli viimane kord, kui juhatuse volitusi pikendati ja tollane nõukogu esimees Neinar Seli pidas majandusministriga pikka võitlust selle üle, et ta saaks lepinguid pikendada.

"Lõpuks ta tegigi seda, sest tal oli oma erakonna [Reformierakonna] toetus, kuigi oli väga palju küsimusi võimaliku korruptsiooni ja sadama juhtimise teemal. Mingi põhjus pidi ju olema," möönis Samost.

"Seega on rida küsimusi, mis on vastuseta. Ka see, kellele seda nelja miljonit küsiti, kas erakonnale või eraisikule."

Leedo kutsutakse ülekuulamisele

Samosti antud intervjuu ajal selgus, et õiguskaitseorganid on siiski otsustandu "sidrunikaasusele" reageerida.

Juhtiva riigiprokuröri Steven-Hristo Evestuse sõnul kutsutakse praamiärimees Vjatšeslav Leedo tsiviilkohtus antud ütluste tõttu kaposse seoses Tallinna Sadama korruptsiooniasjaga ülekuulamisele.

„Seoses tsiviilkohtus öelduga kutsub kaitsepolitseiamet Vjatšeslav Leedo ülekuulamisele. Leedo kuulatakse üle tunnistajana ja seda tehakse juba käimasoleva Tallinna Sadamaga seotud kriminaalmenetluse raames. Edasised seisukohad selguvad ülekuulamise järel,“ ütles Evestus Delfile.

Toimetaja: Priit Luts



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

ela kaasa eksperimendile
Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: