Põllumeeste suurkogul antud hinnang: hullem pole kaugeltki möödas ({{commentsTotal}})

Viimaste aastate kriis on märgatavalt vähendanud Eesti piimakarja ja sealihatootmist, kuid kõige hullem pole veel kaugeltki möödas, tõdeti Järvamaal toimunud põllumeeste keskliidu suurkogul.

Kui mullu maksti Euroopas piimakilo eest keskmiselt 30,6 senti ja Eestis 23,7, siis tänavu aprillis vastavalt 27,6 ja 21,7.

Eesti piimatootjad on hakanud riske hajutama, suurendades teraviljakasvatust. Kuigi piimalehmade arv väheneb, on kriisiaja üks tunnusjooni, et lehmade väljalüps hoopis kasvab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti kinnitas, et tänavu esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes piimatootmise maht mõne protsendi võrra kasvanud. "See tähendab, et produktiivsius piimalehma kohta on kasvanud."

Tartumaa piimatootja Avo Samarüütel on nördinud, et kuigi riigi järgmise aasta eelarve maht saab olema 9,1 miljardit eurot, ei anna valitsus põllumeestele üleminekutoetusteks sentigi.

Ta tõi näiteks, et aastal 2012 maksti välja täies mahus üleminekutoetusi ca 40 miljonit, samas kui riigieelarve oli ümmarguselt vaid 7 miljardit.

"See näitab, et proportsioon on täna olematu, kui arvestame seda, mis seisus tänane põllumajandus on. Võiks öelda, et valitsus on Eestimaa põllumajandusele pööranud täielikult selja," oli Samarüütel kriitiline. "Me räägime ainult hädaabist, aga mitte planeeritud tegevusest."

Kantsler Lemetti tuletas meelde, et Euroopa Liit on kavandamas mitmeid erinevaid meetmeid, põllumeeste abistamiseks ja üks võimalus, mis liikmesriikidele antakse, on läbi riigiabi erandi maksta põllumajandusettevõtte kohta kuni 15 000 eurot toetust.

Minister Urmas Kruuse lubas põllumajandustootjate abistamiseks järgmise aasta eelarvesse 4,6 miljonit eurot, millest 75 protsenti läheb piimakarjakasvatajatele.

Raskustes piimatootmist saaks Kruuse sõnul tõhusamalt abistada kui alates järgmisest aasast jagada ühtne pindalatoetus osaliselt ümber, suurendades toetuse saajate ringi.

Toimetaja: Priit Luts



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: