Põllumeeste suurkogul antud hinnang: hullem pole kaugeltki möödas
Viimaste aastate kriis on märgatavalt vähendanud Eesti piimakarja ja sealihatootmist, kuid kõige hullem pole veel kaugeltki möödas, tõdeti Järvamaal toimunud põllumeeste keskliidu suurkogul.
Kui mullu maksti Euroopas piimakilo eest keskmiselt 30,6 senti ja Eestis 23,7, siis tänavu aprillis vastavalt 27,6 ja 21,7.
Eesti piimatootjad on hakanud riske hajutama, suurendades teraviljakasvatust. Kuigi piimalehmade arv väheneb, on kriisiaja üks tunnusjooni, et lehmade väljalüps hoopis kasvab, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti kinnitas, et tänavu esimeses kvartalis aastatagusega võrreldes piimatootmise maht mõne protsendi võrra kasvanud. "See tähendab, et produktiivsius piimalehma kohta on kasvanud."
Tartumaa piimatootja Avo Samarüütel on nördinud, et kuigi riigi järgmise aasta eelarve maht saab olema 9,1 miljardit eurot, ei anna valitsus põllumeestele üleminekutoetusteks sentigi.
Ta tõi näiteks, et aastal 2012 maksti välja täies mahus üleminekutoetusi ca 40 miljonit, samas kui riigieelarve oli ümmarguselt vaid 7 miljardit.
"See näitab, et proportsioon on täna olematu, kui arvestame seda, mis seisus tänane põllumajandus on. Võiks öelda, et valitsus on Eestimaa põllumajandusele pööranud täielikult selja," oli Samarüütel kriitiline. "Me räägime ainult hädaabist, aga mitte planeeritud tegevusest."
Kantsler Lemetti tuletas meelde, et Euroopa Liit on kavandamas mitmeid erinevaid meetmeid, põllumeeste abistamiseks ja üks võimalus, mis liikmesriikidele antakse, on läbi riigiabi erandi maksta põllumajandusettevõtte kohta kuni 15 000 eurot toetust.
Minister Urmas Kruuse lubas põllumajandustootjate abistamiseks järgmise aasta eelarvesse 4,6 miljonit eurot, millest 75 protsenti läheb piimakarjakasvatajatele.
Raskustes piimatootmist saaks Kruuse sõnul tõhusamalt abistada kui alates järgmisest aasast jagada ühtne pindalatoetus osaliselt ümber, suurendades toetuse saajate ringi.
Toimetaja: Priit Luts