NATO sõjaline komitee toetas vägede suurendamist Baltimaades ja Poolas ({{commentsTotal}})

NATO liikmesriikide lipud Brüsselis.
NATO liikmesriikide lipud Brüsselis. Autor/allikas: Yves Herman/Reuters/Scanpix

NATO sõjaline komitee kiitis kolmapäeval heaks mitmerahvuseliste pataljoni gruppide saatmise Baltimaadesse ja Poola, ütles Leedu esindaja komitees.

"Kaitsevägede juhid arutasid sõjalise kohaloleku suurendamist Baltimaades ja Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias. Kaitsejuhid jõudsid kokkuleppele edastada ministritele sõjalised soovitused, et igas Balti riigis ja Poolas peaksid olema pataljoni grupi suurused üksused," ütles Leedu brigaadikindral Gintautas Zenkevičius Brüsselist telefonitsi BNS-ile.

Tema sõnul koosneb pataljoni grupp umbes 1000 sõdurist.

Zenkevičiuse sõnul ei ole veel otsustatud, kes hakkab rahvusvaheliste pataljoni gruppide moodustamist juhtima, ent Leedu ametnike sõnul kinnitasid Saksa ametnikud neile, et Saksamaast saab Leetu paigutatava sõjaväeüksuse juhtriik.

"Need juhtriigid tehakse ilmselt teatavaks Varssavi tippkohtumisel," ütles kindral.

Zenkevičius lausus, et NATO sõjaline komitee arutas Bulgaaria ja Rumeenia palvel ka alliansi laevastiku paigutamise võimalusi Mustale merele.

Sõjalise komitee soovitusi hakkab lähinädalatel arutama NATO kaitsepoliitika- ja planeerimiskomitee. Seejärel peab otsuse NATO vägede suurendamisest Baltimaades ja Poolas heaks kiitma Põhja-Atlandi nõukogu suursaadikute tasemel.

Lõplikku heakskiitu on oodata juunis NATO kaitseministrite kohtumisel. NATO Varssavi tippkohtumine peetakse 8. ja 9. juulil.

USA asekaitseminister Robert Work ütles aprilli lõpus, et NATO paigutab kõigisse kolme Balti riiki ja Poola pataljoni suuruse üksuse. Väidetavalt panustab USA kahe ning Saksamaa ja Suurbritannia kumbki ühe pataljoniga.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: