Eesti kala- ja vähitoodangu müügimaht vähenes mullu aastaga kaheksa protsenti ({{commentsTotal}})

Jõevähid
Jõevähid Autor/allikas: ERR

Eesti vesiviljelusettevõtted müüsid eelmisel aastal 795 tonni kaubakala ja -vähki kokku 3,3 miljoni euro väärtuses, kuid võrreldes 2014. aastaga on müüdud kala- ja vähitoodang vähenenud kaheksa protsenti ja toodangu rahaline väärtus kolm protsenti, smas on viimase viie aasta jooksul on kala- ja vähikasvatuse müüdud toodangu maht suurenenud.

2011. aasta madalseisuga võrreldes suurenes eelmisel aastal müüdud toodangu maht kaks korda. Kui 2014. aastal oli müüdud toodangu maht viimase 20 aasta suurim ehk 865 tonni, siis

2015. aastal müüdud toodangu maht oli suuruselt teine, teatas statistikaamet.

Müüdud kala- ja vähitoodangust moodustab koguseliselt tähtsaima osa vikerforell. 2015. aastal müüdi vikerforelli 558 tonni kahe miljoni euro eest. Mitmete kasvatatavate liikide lisandumine on siiski vikerforelli osatähtsust müüdud kalakasvatustoodangus vähendanud: viimase viie aastaga vastavalt 85-protsendilt 70-protsendile.

Vikerforelli osatähtsuse kahanemist on mõjutanud perspektiivikate liikide, nagu arktika paalia, angersäga, tuuraliste (siberi ja vene tuur) ja säga, aga ka juba pikka aega Eestis kasvatatud angerja ja karpkala, müügimahtude suurenemine. Suurenenud on ka karplaste valgeamuuri ja pakslauba müük.

Harilikku jõevähki turustati eelmisel aastal 0,6 tonni, mida on 2,6 korda rohkem kui 2014. aastal. Müüdud toodangu rahaline väärtus ei ole aga kasvanud samas tempos ehk see oli 2015. aastal 1,6 korda suurem kui 2014. aastal.

Toidukalamarja turustati 2015. aastal 7,3 tonni, mis on 2,4 korda rohkem kui 2014. aastal. Ka müüdud toodangu väärtuse kasv oli ligi kahekordne: mullu müüdi toidukalamarja 197 000 euro väärtuses, 2014. aastal aga 93 000 euro väärtuses.

2015. aastal müüdi välisriikidesse seitse protsenti kogu kaubakala toodangust, mida on kaheksa protsendipunkti vähem kui 2014. aastal. Põhiliselt eksporditi angerjat ning vähesel määral ka tuurlasi.

Toimetaja: Marek Kuul



uudised

Euroopa Sotsiaaluuring: Eestist väljarändamisega võib õnnelikkus langeda

Tundub kõigiti põhjendatud eeldada, et rikkamatesse riikidesse kolinud sisserändajate elu paraneb tuntaval määral, kuid Leicesteri ülikooli migratsiooniuurija David Bartrami Euroopa Sotsiaaluuringu andmetel põhinevad analüüsid näitavad, et tegelikult ei pruugi sisserändajad pärast rikkamasse riiki kolimist kogeda suuremat õnnelikkust.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: