Kodukeemia kasutamine on Läänemerele sama ohtlik kui tööstus ja põllumajandus ({{commentsTotal}})

Läänemeri. Autor: Vitaly Nevar/TASS/Scanpix

Mere peamisteks saasteallikateks peetakse tööstust ja põllumajandust, kuid kodukeemia kasutamine võib olla ökosüsteemile sama ohtlik, teatas Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL).

EVEL-i tegevdirektor Vahur Tarkmees selgitas, et peaaegu kogu vesi, mis maismaal saastub – olgu selleks sademevesi, jõgi, järv või põhjavesi – jõuab varem või hiljem Läänemerre ja viib reostuse sinna kaasa.

Keskkonnaministeeriumi 2014. aastal tellitud veekogumite uuringu kohaselt satub Eestis reoveepuhastitest kemikaale keskkonda aasta-aastalt vähem, kuid sarnaste osakeste kogus jõgedes on kasvanud.

"See tähendab, et kemikaalid ja toitained jõuavad keskkonda muid teid pidi – eelkõige tööstuse, põllumajanduse, aga ka inimeste hoolimatu tegutsemise tulemusena," sõnas Tarkmees.

Ülemaailmne probleem on mereprügi, millest kolmveerandi moodustab ära visatud ja väikesteks osakesteks lagunenud plastik, mida peavad mereloomad ekslikult toiduks.

"Sealhulgas jõuab TTÜ meresüsteemide instituudi andmetel igal aastal Läänemerre ka vähemalt 40 tonni aineosakesi, mis on pärit üksnes meie hügieenitoodetest ja pesuainetest. Mereprügis sisalduvad osakesed on mürgised nii loomadele kui ka inimestele. Mereloomade kaudu jõuavad ohtlikud ained tagasi ka inimeste toidulauale," selgitas Tarkmees.

EVEL-i juhatuse esimees Hans Liibek selgitas, et ühiskanalisatsiooni eesmärk on vältida lisaks toitainetele ka ohtlike kemikaalide nagu nõudepesuvahendi, pesupulbri, torusiili vmt lekitamist pinnasesse. Vesi puhastatakse eelnevalt ning juhitakse keskkonda tagasi, kuid ka reoveepuhastis ei ole võimalik kõiki aineid 100-protsendiliselt eemaldada.

"Seega lasub osaline vastutus ka tarbijail endal tehes tarbitava toote osas oma valikuid," ütles Liibek.

Eestis puudub 16 protsendil elanikkonnast ehk umbes 210 000 inimesel ühiskanalisatsioon, kes kasutavad reovee ära juhtimiseks eraldiseisvat reovee kogumiskaevu. "2014. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on ligi 35 protsenti sellistest süsteemidest aga ehitatud enne 1980. aastat, on halvas tehnilises seisukorras, lekivad ning on seega keskkonnale ohtlikud," märkis Liibek.

Täna ja homme kohtuvad Baltikumi vee-ettevõtted ühiskonverentsil, kus on kõne all Läänemere tervis ja seda mõjutavad ohutegurid.

Toimetaja: Merili Nael



Merejääl sündivad hülgepojad on südikamad

Nii viiger- kui hallhülged eelistaksid järgmise põlvkonna ilmale tuua jää peal. Viigerhülge jaoks on pehme talv teravam probleem, hallhülged saavad poegida ka maismaal, kuid seal sirgunud isendid on merejääl kasvanud liigikaaslastest nõrgemad.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.