Tervisekeskuste rajamisega ei ole endiselt välistatud väikeste piirkondade praksiste kadumise võimalus ({{commentsTotal}})

Mõne nädala eest lõppes tervisekeskuste rajamise taotluste esitamine, sotsiaalministeeriumisse saabus oodatult suurem hulk projekte, mis tähendab, et tervisekeskuste rajamine läheb hooga käima. Ministeeriumi esindaja sõnul on üha raskem leida maapiirkondadesse arste juba praegu, tervisekeskuste tööle hakkamisega ei ole aga kindlat plaani, kuidas seda olukorda parandada.

Eelkõige loodetakse selle peale, et kui tervisekeskustes mitme perearsti suurenenud meeskonnad tööle hakkavad, leitakse võimalus, kuidas maapiirkondades avada ajutiselt lahti olevad arstiabi punktid.

"Aasta-aastalt on terviseametil üha keerukam leida perearste, kes oleksid nõus töötama üksi väikestes kohtades. Meie lootus on, et kui suuremad meeskonnad toimima hakkavad, on võimalik ka paikkonniti vaadata, kus oleks mõistlik teine vastuvõtukoht avada," selgitas sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habicht "Terevisioonis".

Tema sõnul võiks nõudluse olemasolul maapiirkondades avada näiteks kord nädalas perearsti või õe vastuvõtu.

Mai alguseni oli võimalik asutustel esitada taotlusi rahastusele, millega ehitada või renoveerida tervisekeskus. Kokku laekus ministeeriumisse 59 ettepanekut. Esimeses järgus sorteeritakse neist välja 35, kuid et Habichti sõnul jääb Euroopa Liidu regionaalarengufondist saadud rahasid veel üle, saab taotlusele positiivse vastuse kindlasti rohkem kui 35 projekti.

Suur osa taotluse esitanutest olid sihtasutused ehk haiglad. Habichti selgitusel on see mõistetav, sest lepingud sõlmitakse 20-le aastale, mis võib üksi töötavale perearstile tunduda liiga suur vastutus. Üle 70 protsendi Eestis tegutsevatest perearstikeskustest on aga just ühe arsti ettevõtted.

"Meie ootus oli ka, et maakonna haiglad panevad õla alla, võtavad pikaajalise vastutuse ja aitavad välja ehitada infrastruktuuri, et perearstid saaks oma meeskondadega nendes ruumides tegutsema hakata," sõnas Habicht. Haiglate juures võiks tervisekeskus vähendada erakorralise meditsiini osakonna (EMO) koormust. See, kuidas patsiente jagatakse või mis ülesanded mingile osakonnale määratakse, ei ole aga veel välja töötatud.

Ta ei nõustu väitega, justkui kujundataks tervisekeskustega ümber praegu 20 aastaga väljakujunenud perearstide süsteem. "Kindlasti ei ole [senise süsteemi] aeg ümber. /---/ Nüüd on aeg astuda samm edasi," lausus ta.

Ta lisas, et on eksiarvamus, justkui perearstid vaid haiglate juurde koonduksid. Habichti sõnul on mitme taotluse puhul näha, et arvestatud on just tõmbekeskustega ja inimeste liikumisega ning selle järgi ka keskuse asukoht plaanitud. "See on positiivne areng, et kohalikud kogukonnad võtavad vastutuse viia inimestele lähemale esmatasandi tervishoiuteenus."

Ingerainen: riigil puudub ülevaade inimeste tervisevajadustest

Perearstide seltsi juht Diana Ingerainen kommenteeris märtsis, et tervisekeskused vähendavad kindlasti pikki eriarstide järjekordi ja leevendavad EMO koormust. Küll aga ütles perearstide selts kevadel, et neid häirib asjaolu, et riigil pole ülevaadet n-ö järjekorras olevate inimeste tervisevajadusest. Ühtlasi puudub ka ühtne registreerimissüsteem. Nad kritiseerisid olukorda, kus riik üritab tervishoiusüsteemi parandada tükikaupa ega näe tervikpilti.

"Kui me praegu oleme välja arendanud ja investeerinud väga suured summad EMO-sse, jääb selgusetuks, mis on see tegevus, mis jääb sinna ja mis on see tegevus, mis hakkab toimuma perearstikeskustes," selgitas Ingerainen.

Märtsis olid need arutelud veel algusjärgus, mistõttu jäid vastuseta küsimused, kui suure elanikkonna peale peaks olema selline võimalus ja millised peaksid olema diagnostilised võimalused, kui perearstid peavad hakkama korraldama n-ö erakorralist vastuvõttu.

Kaheksa aasta jooksul rajatakse või renoveeritakse üle Eesti vähemalt 35 tervisekeskust. Taotluste läbivaatamisel annab otsustamisel lisapunkte ka pikendatud vastuvõtu pakkumise võimekus.

Esimesed 15 keskust peavad tööd alustama juba 2018. aastal.

Toimetaja: Greete Palmiste



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema