Tervisekeskuste rajamisega ei ole endiselt välistatud väikeste piirkondade praksiste kadumise võimalus ({{commentsTotal}})

Mõne nädala eest lõppes tervisekeskuste rajamise taotluste esitamine, sotsiaalministeeriumisse saabus oodatult suurem hulk projekte, mis tähendab, et tervisekeskuste rajamine läheb hooga käima. Ministeeriumi esindaja sõnul on üha raskem leida maapiirkondadesse arste juba praegu, tervisekeskuste tööle hakkamisega ei ole aga kindlat plaani, kuidas seda olukorda parandada.

Eelkõige loodetakse selle peale, et kui tervisekeskustes mitme perearsti suurenenud meeskonnad tööle hakkavad, leitakse võimalus, kuidas maapiirkondades avada ajutiselt lahti olevad arstiabi punktid.

"Aasta-aastalt on terviseametil üha keerukam leida perearste, kes oleksid nõus töötama üksi väikestes kohtades. Meie lootus on, et kui suuremad meeskonnad toimima hakkavad, on võimalik ka paikkonniti vaadata, kus oleks mõistlik teine vastuvõtukoht avada," selgitas sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Triin Habicht "Terevisioonis".

Tema sõnul võiks nõudluse olemasolul maapiirkondades avada näiteks kord nädalas perearsti või õe vastuvõtu.

Mai alguseni oli võimalik asutustel esitada taotlusi rahastusele, millega ehitada või renoveerida tervisekeskus. Kokku laekus ministeeriumisse 59 ettepanekut. Esimeses järgus sorteeritakse neist välja 35, kuid et Habichti sõnul jääb Euroopa Liidu regionaalarengufondist saadud rahasid veel üle, saab taotlusele positiivse vastuse kindlasti rohkem kui 35 projekti.

Suur osa taotluse esitanutest olid sihtasutused ehk haiglad. Habichti selgitusel on see mõistetav, sest lepingud sõlmitakse 20-le aastale, mis võib üksi töötavale perearstile tunduda liiga suur vastutus. Üle 70 protsendi Eestis tegutsevatest perearstikeskustest on aga just ühe arsti ettevõtted.

"Meie ootus oli ka, et maakonna haiglad panevad õla alla, võtavad pikaajalise vastutuse ja aitavad välja ehitada infrastruktuuri, et perearstid saaks oma meeskondadega nendes ruumides tegutsema hakata," sõnas Habicht. Haiglate juures võiks tervisekeskus vähendada erakorralise meditsiini osakonna (EMO) koormust. See, kuidas patsiente jagatakse või mis ülesanded mingile osakonnale määratakse, ei ole aga veel välja töötatud.

Ta ei nõustu väitega, justkui kujundataks tervisekeskustega ümber praegu 20 aastaga väljakujunenud perearstide süsteem. "Kindlasti ei ole [senise süsteemi] aeg ümber. /---/ Nüüd on aeg astuda samm edasi," lausus ta.

Ta lisas, et on eksiarvamus, justkui perearstid vaid haiglate juurde koonduksid. Habichti sõnul on mitme taotluse puhul näha, et arvestatud on just tõmbekeskustega ja inimeste liikumisega ning selle järgi ka keskuse asukoht plaanitud. "See on positiivne areng, et kohalikud kogukonnad võtavad vastutuse viia inimestele lähemale esmatasandi tervishoiuteenus."

Ingerainen: riigil puudub ülevaade inimeste tervisevajadustest

Perearstide seltsi juht Diana Ingerainen kommenteeris märtsis, et tervisekeskused vähendavad kindlasti pikki eriarstide järjekordi ja leevendavad EMO koormust. Küll aga ütles perearstide selts kevadel, et neid häirib asjaolu, et riigil pole ülevaadet n-ö järjekorras olevate inimeste tervisevajadusest. Ühtlasi puudub ka ühtne registreerimissüsteem. Nad kritiseerisid olukorda, kus riik üritab tervishoiusüsteemi parandada tükikaupa ega näe tervikpilti.

"Kui me praegu oleme välja arendanud ja investeerinud väga suured summad EMO-sse, jääb selgusetuks, mis on see tegevus, mis jääb sinna ja mis on see tegevus, mis hakkab toimuma perearstikeskustes," selgitas Ingerainen.

Märtsis olid need arutelud veel algusjärgus, mistõttu jäid vastuseta küsimused, kui suure elanikkonna peale peaks olema selline võimalus ja millised peaksid olema diagnostilised võimalused, kui perearstid peavad hakkama korraldama n-ö erakorralist vastuvõttu.

Kaheksa aasta jooksul rajatakse või renoveeritakse üle Eesti vähemalt 35 tervisekeskust. Taotluste läbivaatamisel annab otsustamisel lisapunkte ka pikendatud vastuvõtu pakkumise võimekus.

Esimesed 15 keskust peavad tööd alustama juba 2018. aastal.

Toimetaja: Greete Palmiste



reportaaž sõmerust
Rakvere Lihatööstuse tootmishoone Sõmerus

Kuidas streigipilved tapamaja kohale tõusid?

Mis juhtub, kui töötajatele tundub, et juhtkond vaatab neist üle ja ümber? Tuleb streik. Rakvere lihakombinaadi tapamaja töötüli tagamaid käis Lääne-Virumaal Sõmerus uurimas ajakirjanik Toomas Sildam. 

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: