Kohtutäiturid tahavad juurdepääsu elatisvõlgnike kontoväljavõtetele ({{commentsTotal}})

Rahakott.
Rahakott. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Praktikas arveldavad elatisvõlgnikud sageli teiste isikute pangakontode kaudu ning see on ka levinud põhjus, miks ametlikel andmetel varatud elatisvõlgnikud võivad endale lubada küllaltki jõukat eluviisi, jättes määratud elatisnõude rahuldamata.

Sel põhjusel paluvad kohtutäiturid, et elatisabiskeemi sisaldavasse perehüvitise seadusesse kirjutatakse võimalus pääseda neile kontodele ligi.

"Kohtutäituritele on vajalik anda eelnõuga seonduva tagamiseks Põhjamaade eeskujul õiguslik alus elektrooniliseks juurdepääsuks võlgnike või nendega seotud kolmandate isikute pangakontode väljavõtetele. Nii oleks oluliselt efektiivsemalt võimalik vähendada seniseid avalikkuse õiglustunnet riivavaid täitemenetlusest kõrvalehoidumise juhtumeid," põhjendab kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda.

Riigikogus on perehüvitise seaduse muutmise eelnõu, mis koondab ühte seadusesse senised peretoetuste, vanemahüvitise ja elatisabi seadused, läbinud esimese lugemise ning praegu võetakse arvesse veel muudatusettepanekud.

Sama seadusega luuakse uus elatisabiskeem, mille kohaselt makstakse alates tulevast aastast elatisvõlgniku lapsele kuni 100 eurot kuus.

Kohtutäiturile on pandud eelnevate seadusemuudatustega lisaülesandeid, aga nende täiendavaks rahastamiseks kate puudub, sest kohtutäituri tasu suurus ei sõltu elatisvõlgnevuse sissenõudmiseks tehtud töömahust.

Kuivõrd riik püüab ärgitada lapsevanemaid pöörduma elatise sissenõudmiseks kohtusse, aga ei ole eeldusi, et võlgnikud hakkavad selle tõttu senisest aktiivsemalt tasuma elatise võlgnevusi, suureneb kohtutäiturite hinnangul kulu toiminguteks.

Koda teeb ettepaneku täiendada kohtutäituri seadust, sätestades kohtutäituri kuutasuks 10 eurot täitemenetlusaegse elatisabiga seonduvalt täitemenetluse läbiviimisel.

Elatisnõudes, kus riik maksab sissenõudjale elatisabi, on kohtutäituril täiendavaid ülesandeid (andmevahetus, asjaajamine, saldovõrdlused) võrreldes sellise elatisnõude menetlemisega, kus sissenõudjale elatisabi ei maksta.

Kohtutäituril puudub muu alternatiivne allikas, mille arvelt lisakoormust finantseerida.

Toimetaja: Priit Luts



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: