Ravimitootjad avalikustavad, kui palju reklaamiraha nad kulutasid konkreetse arsti või apteekri peale ({{commentsTotal}})

1. juunil avalikustab suur osa Eestis tegutsevaid ravimitootjaid, kui palju reklaamiraha kulutatakse mõne konkreetse arsti või apteekri peale. Samas on andmete avalikustamine nii meditsiinitöötajatele kui ka ravimifirmadele siiski vabatahtlik.

Ravimitootjad kulutavad uute ravimite väljatöötamiseks aastaid ja vahel isegi aastakümneid, kuid nagu iga toote puhul loeb ka farmaatsiakaupade puhul hilisem läbimüük. Nii näiteks tegeleb ravimifirma Teva toodete turustamisega ainuüksi Baltimaades sada inimest, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Kuna retseptiravimite puhul on otsus, milliseid medikamente patsient tarvitama hakkab, peaasjalikult arsti ja apteekri teha, suunatakse neile suurem osa müügitööst. Ravimitootjate liidu esimehe Riho Tapferi sõnul on ravimifirmadel oma toodete tutvustamiseks üsna mitmeid strateegiad.

"Üks võimalus on see, et leitakse riigis erialaliider. Teda koolitatakse, ta osaleb teatud välisriigis toimuval üritustel, mille ravimitootja kinni maksab ja siis see arst toob need teadmised parimal moel Eestisse," selgitas Tapfer. Ta lisas, et teiseks levinud turundusmeetodiks on otsemüük arstidele müügiesindaja kaudu ning see toimub juba Eestis.

Retseptiravimite reklaamile kulus mullu 1 000 0000 eurot

2014. aastal kulutati retseptiravimeid reklaamivatele üritustele Eestis kokku enam kui miljon eurot. Lisaks annavad ravimitootjad arstidele ja apteekritele toetust teistel meditsiiniteemalistel üritustel käimiseks. Ülemöödunud aastal eraldasid ravimiettevõtted selleks raha rohkem kui poolteist miljonit eurot.

Kuigi eelpool mainitud andmed on juba praegu ravimiameti kodulehel avalikult üleval, teevad 1. juunil ravimifirmad avalikuks selle, keda täpselt, mis ulatuses toetati.

Ehk näiteks, kui doktor X lennutati eelmisel aastal ravimifirma kulul Floridasse, viidi pärast väsitavat seminari restorani ja pandi puhkama neljatärni hotelli, siis sellest, kui palju arsti peale raha kulus, peaks andma ettevõtte oma kodulehel teada.

Patsientide liidu tegevjuhi Kadri Tamme sõnul on ravimitööstuse läbipaistvamaks muutumine kindlasti tervitatav. "Kui ravimitootjate kulud pole avalikkusele teada, siis see võib luua ikkagi selliseid olukordi, kus toetused pole kõige paremat kasutust leidnud ning võivad tekitada kallutatud olukordi," märkis Tamm.

Toidukord tervishoiutöötajale ei tohi maksta üle 80 euro

Samas on turunduskulude avalikustamine rangelt vabatahtlik, mistõttu ravimifirmade poolt puudutab avalikustamise võimalus neid, kes kuuluvad ravimitootjate liitu või Euroopa katuseorganisatsiooni. Teised farmaatsiaettevõtted peavad sarnaselt praegusele nõuetele andma aru ainult ravimiametile. Sama regulatsioon kehtib ka arstidele ja apteekritele ehk need, kes soovivad, et ravimifirmad nende hotelliarved salajas hoiaks, on selleks ka õigus.

Riho Tapferi sõnul on taolisi isikuid umbes 15 protsenti, kuid ühtsed reeglid võiksid ravimiliidu juhi hinnangul kehtida kõigile. "Siin tuleks vaadata seadusandja poole, sest üks hea läbipaistvust kasvatav eraalgatuslik initsiatiiv võiks saada seadusandja poolt kunagi seaduse jõu," märkis Tapfer.

Kusjuures on ravimitootjad oma reklaamitööd varemgi piiranud. Nii näiteks seisab ravimitootjate liidu eetikakoodeksis, et tervishoiutöötajatele välja tehtava ühe toidukorra hind ei tohi ületada 80 eurot.

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: