Tallinna linnavolikogu fraktsioonid toetavad Reidi tee rajamist, kuid projekti peab endiselt täiendama ({{commentsTotal}})

Russalka ümbruse ranna-ala
Russalka ümbruse ranna-ala Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna linnavolikogu arutab pärastlõunal tulevase Reidi tee projekti rahastamist. Volikogu fraktsioonid põhimõtteliselt toetavad uue magistraali rajamist mere äärde, aga praegu väljapakutud projekti peab nende hinnangul oluliselt täiendama või isegi muutma.

Linnavolikogus kaalutakse osalust Reidi tee ehitusel ja välistoetuse taotlemist. Projekt läheb maksma üle 28 miljoni euro ja enamik sellest ehk 24 miljonit eurot loodetakse saada Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Jaak Juske volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsioonist ütleb, et mere äärde on uut autoteed koos rannapromenaadiga vaja, sest rannaäärne piirkond areneb kiiresti, sinna on planeeritud uued kortermajad, mille peab olema ühendus linnaga, kuid tema hinnangul on praegune projekt selgelt üle võlli ega arvesta ajaloolise linnaruumiga.

"Arvan, et linn pole tegelenud Viimsi, Pirita ja kesklinna vahelise ühistranspordi ühenduse parendamisega. Kui linn on rääkinud aastaid linna avamisest merele, siis praeguse Reidi tee projektiga eraldatakse südalinn merest," rääkis Juske.

Tema sõnul ehitatakse uus trass osaliselt merre ja nii hävitatakse Tallinna kõige vanem Kadrioru kandis asunud supelrand. "Lisaks sellele on nõukogude ajal toodi sinna randa hävitatud Kopli kalmistu kive ja tekib küsimus, mis nendest saab," lisas ajaloolasest linnavolikogu liige.

Reidi tee rajamist pooldava Reformierakonna fraktsiooni liige Ants Leemets ütleb, et projekteerijale on esitatud üksikasjalikke küsimusi ja neile ka vastused saadud. Suurim hirm on tee laius - 60 meetrit. "Selline mulje, nagu me tahaksime ehitada magistraali, on vale, sest me proovime ka linnavalitsusele öelda, et teeme selle uue tee võimalikult inimsõbraliku," rääkis Leemets.

Tema väitel on Reformierakonna fraktsioon põhimõtteliselt nõus praeguse tee asetusega, kuid samas soovitakse arutada ka alternatiivseid lahendusi,

Tõsi on, et Kadrioru piirkond vajab liiklusskeemi muutust ja arenguid, ütleb IRLi fraktsiooni Madis Kübar. "Võrreldes praeguse lahendusega toetame me selgelt seda, et autod saaksid liikuda, kuid need ei pea liikuma otseselt maa peal ning seejuures peavad ka inimesed saama liikuda. Seega harmoonia inimeste ja autode vahel peab olema võrdne," toonitas Kübar.

Toivo Tootsen Keskerakonnast leiab, et uus magistraal pakub lahenduse kuidas raske transport viia linnasüdamest eelmale. Reidi tee tuleb, aga milline, see pole praegu kindel.

"Keegi saab ikkagi natukene kannatada aga mõelge milline tühermaa seal on ja mis saab tegelikult Reidi teega korrastatud ja arendatud," rääkis Tootsen. Ta lisas, et Reidi tee rajamisega seotud plussid kaaluvad üles sellega seotud miinused.

17 000 elanikuga Pirita linnaosas koguti 200 allkirja Reidi tee toetuseks. Abilinnapea Eha Võrk ütles Tallinna linnavalitsuse pressikonverentsil, et viimasel ajal ongi kuulda pigem toetushääli. "Teema ei seisne üksnes raskeveokite ümberjuhtimisega kesklinnast, vaid tegelikult muutub oluliselt paremaks ka Pirita linnaosa elanike elu, kuna nad saavad pärast Reidi tee valmimist kiiremini linna ja uuesti pärast koju," kinnitas abilinnapea.

Toimetaja: Allan Rajavee



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: