Erik Gamzejev: Jõhvi võim Kohtla-Järve oligarhia konksu otsas ({{commentsTotal}})

Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja.
Erik Gamzejev on ajalehe Põhjarannik peatoimetaja. Autor/allikas: Põhjarannik

Täna toimub Jõhvis suure tõenäosusega võimupööre.

Vallavanemaid, linnapäid ja volikogu esimehi võetakse aeg-ajalt maha paljudes omavalitsustes, kuid Jõhvis neljapäeval kulmineeruv võimuvõitlus sümboliseerib üle kümne aasta kestnud vastasseisu põhimõtteliselt erinevate valitsemisstiilide vahel.

Reaalsemalt kui kunagi varem on õhus võimalus, et naaberlinna Kohtla-Järvet paarkümmend aastat vankumatult valitsenud oligarhia haarab lõpuks oma käppadega kinni ka Jõhvist.

Võimupöörde õnnestumise korral kaoksid ka takistused Jõhvi ja Kohtla-Järve taasühendamiseks. Küsimus on vaid selles, kas kohalikele oligarhidele on kasulikum taskus hoida kahte erinevat või ühte suuremat omavalitsust.

Kui omaette jäädes ja siis mõne ümbruskonna väiksema vallaga ühinedes säiliks Jõhvil ka pärast järgmisi kohalikke valimisi volikogus ilmselt poliitiline konkurents, siis Kohtla-Järvega kokku minnes seda "muret" suure tõenäosusega poleks − ainuvõimu kindlustamise Eesti meistrid Kohtla-Järve võimukoridoridest ei laseks sellel sündida. Valijate osakaal on Jõhvis mitu korda väiksem ja naaberlinn neelaks ta massiga lihtsalt alla.

Lisaks võiks ühinemise ahvatlevaks teha ka asjaolu, et kui Kohtla-Järve on oma laenukoormuse viinud lubatud lae piirini, siis Jõhvis on veel varu olemas ja seda saaks oligarhide firmade huvides ära kasutada. Pealegi kaasneksid ühinemisega  riigi poolt rahaline preemia ning kahtlemata tunnustus haldusreformi eriti püüdliku elluviimise eest, mille tulemusel sünniks ligemale 50 000 elanikuga omavalitsus.

Euroraha taotlemise seisukohast võib samas olla kasulikum omada kaht eri suurusega omavalitsust. Nõnda on ka rohkem pakkuda munitsipaalseid ametikohti, mis on kohaliku võimu kindlustamisel üks paremaid tööriistu. Kombineerimisvõimaluste valik peaks olema avaram, aga võimu ohjeldamisega oleks samas rohkem peavalu.

Muidugi on levinud ka seisukohad, et jutud Kohtla-Järve oligrhide vallutusretkest on praeguste Jõhvi juhtide viimane õlekõrs, mille abil võimu külge klammerduda. Et sel moel  püütakse hirmutada valijaid ja varjutada oma puudusi. Et Kohtla-Järve linnalt paljude aastate jooksul kommunaaltellimusi saanud ärimehe Nikolai Ossipenko mõjuvõim on kõvasti ülevõimendatud ja tegelikult pole tema Jõhvi volikogus opositsioonis oleval valimisliidul mingit muud huvi kui teenida paremini Jõhvi elanikke.

Ent kui see nii oleks, käituksid praegused võimupöörajaid hoopis teistmoodi. Nad räägiksid avalikult, mida senised võimud on halvasti teinud, ja püüaksid võimalikult üksikasjalikult tutvustada oma plaane − mida nad ise teistmoodi kavatsevad teha, et Jõhvis elu paremaks muutuks.

Selle koha pealt on aga täielik vaikus. Senise võimu umbusaldamise ainsa põhjusena on nimetatud soovi tuua valla juhtimisse uut hoogu. Küsimustele, milles see uus hoog seisneb ja kes on need uued inimesed, kellele valla tüürid pihku antakse, kõlab vastuseks "ei kommenteeri". Vahetutest intervjuudest, kus saaks plaane selgitada, umbusaldajad keelduvad. Võimalikud vallavanema kandidaadid kõnesid vastu ei võta. Isegi  sotsiaalmeediasse ei postitata ühtegi mõtteiva. Sellise põõsasse pugemise ja  partisanliku tegutsemisega antakse kõikvõimalikele oletustele ja hirmudele ise vaid kütet juurde.

Mida uus võim kavatseb Jõhvis ette võtta, on keeruline välja lugeda ka valimiseelsetest programmidest, sest mitmed valimiste ajal ühes nimekirjas olnud seltskonnad on nüüdseks asunud  rindejoone eri pooltele.

Keskerakondlased kandideerisid juba valimistel kahes leeris: Kohtla-Järve linnavõimuga seotud inimesed olid Ossipenko valimisliidu nimekirjas, ülejäänud oma parteinimekirjas.

Sotside nimekirjas volikokku valitud kolm saadikut − ehitusettevõtja Teet Enok, Narva politseikomissar Sergei Andrejev ja koguduse Uus Põlvkond pastor Vadim Jerjomenko − leidsid ühel hetkel, et sotsidega ei seo neid miski. Nad tegid oma fraktsiooni, panid sellele nimeks K.Õ.V.A ja püüavad nüüd koos Ossipenko nimekirja saadikutega praegust võimu välja vahetada. Neile on toeks ka mõned saadikud valimised võitnud valimisliidust Jõhvi Heaks, mis läks samuti lõhki.

Sellises käärima pandud poliitilises rosoljes pole häid valikuid jäänud. Üks võimalus on, et praegusel võimuliidul, kus nii volikogu esimees Niina Neglason kui vallavanem Aivar Surva on Reformierakonnast, õnnestub mõned umbamisplaanidega saadikud ümber veenda ja napi enamusega järgmisel sügisel toimuvate valimisteni püsima jääda. Siis võiks toimuda liitumine Toila ja Kohtla vallaga ning võib loota, et uus volikogu koosseis on tegusam.

Reformierakonna Ida-Viru piirkonnajuht, riigikogu liige Deniss Boroditš soovitab otsida lepitust Ossipenko leeriga. Aga milles see kokkulepe peaks seisnema, seda ei tihka ka tema välja öelda, sest sellist lepet oleks maru raske hästi lõhnama panna. 
Jõhvi saadikutel on kõikvõimalikele lahkhelidele vaatamata kaks põhimõtteliselt kaks valikuteed - kas jätkata arengut sel moel, mis on teinud temast Ida-Virumaa oiviku  või pöörata kursi selles suunas, kuhu on omadega jõudnud naaberlinn Kohtla-Järve.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.



Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.Tallinna linnapea ülesannetes abilinnapea Taavi Aas ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas.
Veel üks uuring ennustab Keskerakonna edu kohalikel valimistel

Kui juunis toimuksid kohalikud valimised, siis võidutseksid neil Keskerakond ning valimisliidud ja üksikkandidaadid, selgus BNS-i ja Postimehe tellimusel uuringufirma Kantar Emor poolt juuni keskel läbiviidud uuringust.

85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema