Raport: pagulased tasuvad EL-i kulutused ära ligi kahekordselt ({{commentsTotal}})

Migrandid Kreekas.
Migrandid Kreekas. Autor/allikas: Marko Djurica/Reuters/Scanpix

Pagulased, kes saabusid eelmisel aastal Euroopasse, võivad tasuda nendele tehtud kulutused ligi kahekordselt ära juba viie aastaga, selgus raportist sisserändajate mõju kohta sihtriigile.

Raporti autor, endine Euroopa Komisjoni presidendi majandusnõunik Philippe Legrain selgitas The Guardianile, et pagulased loovad juurde töökohti, suurendavad nõudlust teenuste ja toodete järele ning vähendavad lõhet Euroopa tööjõus, samas nende palgad aitavad täita kahanevaid pensionivarusid ja riigieelarveid.

Legrain lisas, viidates analüütikute varasematele uuringutele, et tõenäoliselt ei vähene pagulaste tõttu ka kohalike tööliste palgad ja ei suurene töötus.

Legrain arvutas ka välja, et kuigi nii suur hulk pagulasi nagu Euroopasse on saabunud suurendab perioodil 2015-2020 riigivõlga ligi 69 miljardi euro võrra, siis samal perioodil kasvab sisemajanduse kogutoodang tänu pagulastele 126,6 miljardi euro võrra.

"Investeerides ühe euro pagulaste vastuvõtmisesse, sa võid teenida viie aastaga ligi kaks eurot majanduslikku kasu, " märgitakse raportis.

Legrain'i sõnul loodab ta, et see raport kummutab müüdi, et pagulased põhjustavad lääneriikidele majanduslikke probleeme.

"Põhiline väärarusaam on see, et pagulased on koorem ja seda väärarusaama jagavad isegi inimesed, kes on nende vastuvõtmise poolt, kes arvavad, et nad on kulukad, kuid nende vastuvõtmine on siiski õige tegu," ütles Legrain intervjuus.

"Kuid see pole õige. Kuigi, loomulikult, nende vastuvõtmise peamine mõte on see, et nad põgenevad surma eest, siis saabudes võivad nad ka majandusse panustada," lisas ta.

Raporti avaldasid organisatsioon Tent Foundation ja mõttekoda Open Political Economy Network.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: