Sten Laansoo: osaluskogud sillutavad noortele tee aktiivse kodaniku positsioonile ({{commentsTotal}})

Valimisea langetamise valguses on noorte kaasamine muutumas üha olulisemaks teemaks. Kohalikul tasandil koondavad noori noortevolikogud ning maakondlikud noortekogud, kus on võimalik kohaliku elu kujundamises osaleda. Vaatamata sellele, et võimalusi kaasarääkimiseks leidub, on siiski levinud mõtteviis, et osaluskogude kasutegur on pea olematu ning sinna kuulumine noortele endile midagi juurde ei anna.

Tihti arvatakse, et osaluskogud kubisevad poliitiliste noortekogude esindajatest ning on tugevalt nende mõju all. Avalikkuses kinnistub see mulje juhul, kui noortevolikogu juhtfiguurid kuuluvad mõnda erakonda. Näiteks on Tallinna noortevolikogu esimees Keskerakonna liige.

Osaluskogud võivad tõepoolest olla erakondade huviorbiidis, sest mõlemas tegeletakse poliitiliste teemadega. Kuid kuigi noortevolikogu liikmed võivad kuuluda mõne erakonna hingekirja, ei tee see neist veel broilerid ega noortevolikogust erakondade käepikendusi.

Pealegi oleks väär väita, nagu saaks objektiivne arvamus olla ainult sellisel noorel, kes pole ühegi organisatsiooniga seotud. Oma maailmavaade on tal ju samamoodi nagu mõnel noortekogu liikmel.

Noortevolikogude liikmeskond on reeglina kirev: lisaks partei noorliikmetele kuuluvad sinna ka näiteks erinevate apoliitiliste noortekogude esindajad. Enamikul osaluskogude liikmetest puudub aga igasugune organisatoorne kuuluvus. Ainuüksi juba see on tasakaalustav tegur ning arvamuste paljususest arenev sisukas debatt garanteerib parimate ideede maksvusele pääsu.

Teise levinud müüdi kohaselt ei panusta noortevolikogud kohaliku elu edendamisse. Kuna noori puudutavad teemad meedias suurt kajastust ei leia, jäävad osaluskogude saavutused tihti märkamatuks. Nii võibki tekkida tunne, nagu noored poleks midagi korda saatnud.

Tallinnas on noortevolikogu eestvedamisel loodud aga uusi ekstreemspordirajatisi ning parandatud puuetega noorte liikumisvõimalusi. Tähelepanu pälvinud varivalimiste projekt on alguse saanud Tartu noortevolikogust. Saare ja Paide noortevolikogud on aga rõhunud kodanikuaktiivsuse edendamisele noorte seas, võttes osa kevadistest koristustalgutest.

Seega ei saa väita, et noorte poolt ühtegi head ideed poleks tulnud. Vastupidi, ideid jääb ülegi – tihti tuleb teha valik, mida teostama hakata ja mida mitte. Siinkohal ongi oluline, et esmalt ollakse valmis noori ära kuulama ning nende mõtteid ka arvesse võetakse. Vastasel juhul jääbki mulje, et osaluskogudes istutakse justkui niisama ja tehakse tühja tööd.

Selleks, et osaluskogudest oleks kasu nii noortele kui ka kohalikule omavalitusele, peavad poliitikud olema valimis koostööks. Mida rohkem osaluskogusid kohalikul tasandil kaasata, seda paremad võimalused on neil oma ideede edastamiseks.

Praegugi on Tallinna linna noorevolikogul üks koht Tallinna volikogu haridus- ja kultuurikomisjonis. Tänu sellele on Tallinna noortel vahetu võimalus, et haridusteemadel kaasa rääkida ning neid ka ise tõstatada. Komisjoni kaudu on öeldud sõna sekka otseselt noori puudutavates küsimustes, nagu Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Tallinna Sikupilli Keskkooli liitmine või ümberkorralused Tallinna Spordikoolis. Kindlasti aitaks kaasa, kui noortevolikogul oleks koht ka sotsiaalkomisjonis.

Samalaadset kaasamist tuleks muidugi soosida ka teistes omavalitsustes. Tänu sellele avaneks noortel võimalus päevakajaliste teemade osas sisendit anda juba kohaliku volikogu tasandil.

Ühtlasi aitavad osaluskogud noortest kasvatada teadlikumaid valijaid. Laialt levinud arvamus, et noored on liialt mõjutatavad, ei huvitu poliitikast ega lähe seetõttu valima, peab paika vaid osaliselt. Noored on täpselt sama mõjutatavad kui täiskasvanud.

Noorte poliitiline aktiivsus sõltub ennekõike sellest, kui head eeskuju me ise näitame. Näiteks valimisaktiivsus sõltub paljuski vanemate eeskujust – mida varem tekib harjumus käia valimas, seda suurem on valimisaktiivsus ka tulevikus. Samas ei saa eitada, et noored vajavad enne esimest korda valimiskastide juurde astumist rohkem informatsiooni poliitikute ja erinevate maailmavaadete kohta.

Osaluskogud saavadki pakkuda seda, mida pere ja koolikeskkond ei võimalda: avardada noorte poliitilist teadlikkust ning kasvatada kriitilise mõtlemisvõimega aktiivseid kodanikke.

Valimisõiguse laienemine noortele tähendab, et senisest enam tuleb tegutseda selle nimel, et noori otsustusprotsessidesse kaasata ning neid poliitilistel teemadel harida. Noortest kasvavad aktiivsed kodanikud üksnes siis, kui me anname lisaks teadmistele noortele ka senisest enam võimalusi ühiskonda panustamiseks.

Toimetaja: Rain Kooli



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.