Sten Laansoo: osaluskogud sillutavad noortele tee aktiivse kodaniku positsioonile ({{commentsTotal}})

Valimisea langetamise valguses on noorte kaasamine muutumas üha olulisemaks teemaks. Kohalikul tasandil koondavad noori noortevolikogud ning maakondlikud noortekogud, kus on võimalik kohaliku elu kujundamises osaleda. Vaatamata sellele, et võimalusi kaasarääkimiseks leidub, on siiski levinud mõtteviis, et osaluskogude kasutegur on pea olematu ning sinna kuulumine noortele endile midagi juurde ei anna.

Tihti arvatakse, et osaluskogud kubisevad poliitiliste noortekogude esindajatest ning on tugevalt nende mõju all. Avalikkuses kinnistub see mulje juhul, kui noortevolikogu juhtfiguurid kuuluvad mõnda erakonda. Näiteks on Tallinna noortevolikogu esimees Keskerakonna liige.

Osaluskogud võivad tõepoolest olla erakondade huviorbiidis, sest mõlemas tegeletakse poliitiliste teemadega. Kuid kuigi noortevolikogu liikmed võivad kuuluda mõne erakonna hingekirja, ei tee see neist veel broilerid ega noortevolikogust erakondade käepikendusi.

Pealegi oleks väär väita, nagu saaks objektiivne arvamus olla ainult sellisel noorel, kes pole ühegi organisatsiooniga seotud. Oma maailmavaade on tal ju samamoodi nagu mõnel noortekogu liikmel.

Noortevolikogude liikmeskond on reeglina kirev: lisaks partei noorliikmetele kuuluvad sinna ka näiteks erinevate apoliitiliste noortekogude esindajad. Enamikul osaluskogude liikmetest puudub aga igasugune organisatoorne kuuluvus. Ainuüksi juba see on tasakaalustav tegur ning arvamuste paljususest arenev sisukas debatt garanteerib parimate ideede maksvusele pääsu.

Teise levinud müüdi kohaselt ei panusta noortevolikogud kohaliku elu edendamisse. Kuna noori puudutavad teemad meedias suurt kajastust ei leia, jäävad osaluskogude saavutused tihti märkamatuks. Nii võibki tekkida tunne, nagu noored poleks midagi korda saatnud.

Tallinnas on noortevolikogu eestvedamisel loodud aga uusi ekstreemspordirajatisi ning parandatud puuetega noorte liikumisvõimalusi. Tähelepanu pälvinud varivalimiste projekt on alguse saanud Tartu noortevolikogust. Saare ja Paide noortevolikogud on aga rõhunud kodanikuaktiivsuse edendamisele noorte seas, võttes osa kevadistest koristustalgutest.

Seega ei saa väita, et noorte poolt ühtegi head ideed poleks tulnud. Vastupidi, ideid jääb ülegi – tihti tuleb teha valik, mida teostama hakata ja mida mitte. Siinkohal ongi oluline, et esmalt ollakse valmis noori ära kuulama ning nende mõtteid ka arvesse võetakse. Vastasel juhul jääbki mulje, et osaluskogudes istutakse justkui niisama ja tehakse tühja tööd.

Selleks, et osaluskogudest oleks kasu nii noortele kui ka kohalikule omavalitusele, peavad poliitikud olema valimis koostööks. Mida rohkem osaluskogusid kohalikul tasandil kaasata, seda paremad võimalused on neil oma ideede edastamiseks.

Praegugi on Tallinna linna noorevolikogul üks koht Tallinna volikogu haridus- ja kultuurikomisjonis. Tänu sellele on Tallinna noortel vahetu võimalus, et haridusteemadel kaasa rääkida ning neid ka ise tõstatada. Komisjoni kaudu on öeldud sõna sekka otseselt noori puudutavates küsimustes, nagu Kadrioru Saksa Gümnaasiumi ja Tallinna Sikupilli Keskkooli liitmine või ümberkorralused Tallinna Spordikoolis. Kindlasti aitaks kaasa, kui noortevolikogul oleks koht ka sotsiaalkomisjonis.

Samalaadset kaasamist tuleks muidugi soosida ka teistes omavalitsustes. Tänu sellele avaneks noortel võimalus päevakajaliste teemade osas sisendit anda juba kohaliku volikogu tasandil.

Ühtlasi aitavad osaluskogud noortest kasvatada teadlikumaid valijaid. Laialt levinud arvamus, et noored on liialt mõjutatavad, ei huvitu poliitikast ega lähe seetõttu valima, peab paika vaid osaliselt. Noored on täpselt sama mõjutatavad kui täiskasvanud.

Noorte poliitiline aktiivsus sõltub ennekõike sellest, kui head eeskuju me ise näitame. Näiteks valimisaktiivsus sõltub paljuski vanemate eeskujust – mida varem tekib harjumus käia valimas, seda suurem on valimisaktiivsus ka tulevikus. Samas ei saa eitada, et noored vajavad enne esimest korda valimiskastide juurde astumist rohkem informatsiooni poliitikute ja erinevate maailmavaadete kohta.

Osaluskogud saavadki pakkuda seda, mida pere ja koolikeskkond ei võimalda: avardada noorte poliitilist teadlikkust ning kasvatada kriitilise mõtlemisvõimega aktiivseid kodanikke.

Valimisõiguse laienemine noortele tähendab, et senisest enam tuleb tegutseda selle nimel, et noori otsustusprotsessidesse kaasata ning neid poliitilistel teemadel harida. Noortest kasvavad aktiivsed kodanikud üksnes siis, kui me anname lisaks teadmistele noortele ka senisest enam võimalusi ühiskonda panustamiseks.

Toimetaja: Rain Kooli



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics