Galerii ja video: kolm nädalat kestnud Kevadtorm sai läbi ({{commentsTotal}})

Täna Ridali lennuväljal peetud kolm nädalat väldanud õppuse Kevadtorm lõpurivitustel ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras, et vajame rohkem liitlasüksustega õppusi.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul näitasid õppusel hinnatud 2. jalaväebrigaadi ajateenijad ennast professionaalsete ja sihikindlatena. "Nad näitasid end üksusena, millele võib sõja korral kindel olla. Sõduritena, kes nüüdseks tuttaval Lõuna-Eesti maastikul on tõsiseks vastaseks igasugusele vaenlasele."

Kindralleitnant Terrase sõnade kohaselt oli Kevadtorm ajateenijatele küll küpsuseksamiks, kuid suurem osa teenistusest reservväelasena seisab veel ees. "Sõdurid, te olete välja õpetatud. Tänan teid teenistuse eest ja olen kindel, et te tulete taas reservväelastena, kui kutsutakse."

Rivistusel peetud kõnes tänas Terras õppusel osalenud liitlasriikide sõdureid ning sõnas, et Eesti vajab rohkem õppusi liitlasüksustega, sest see näitab kätte kitsaskohad liitlaste kaasamisel ning võimaldab need lahendada. "Tänan kõiki neid sõdureid ja ohvitsere 12 riigist, kes meiega koos Lõuna-Eesti metsades ja väljadel võitlesid, puhkasid ja pingutasid parima väljaõppe nimel, mida oleme suutelised pakkuma."

Rivistusele järgnenud kaitseväe juhataja vastuvõtul omavalitsusjuhtidele tänas Terras kohalikke vallavanevaid ning elanikke külalislahkuse ja mõistvuse eest. Samuti lubas kindralleitnant Terras korvata kõik õppusel osalejate poolt tehtud kahjud. "Ma kinnitan siin ja praegu ja teie kõigi ees - kõik kahju, mis kaitsevägi on piirkonnas tekitanud, saab hüvitatud, parandatud ja koristatud," ütles Terras.

Kokku osales õppusel üle 6000 sõduri, kellest välismaalasi oli üle tuhande. Kell 11 alanud lõpurivistusel olid kohal 2. jalaväebrigaadi staap, Kuperjanovi jalaväepataljon, Viru jalaväepataljoni kompanii Sisu XA180 soomukitel, pioneeripataljon, tagalapataljon, luurekompanii, tankitõrjekompanii, staabisidekompanii, sõjaväepolitsei ja kaitseväe orkester. Külaliste hulgas olid kaitseministeeriumi juhtkond, kohalike omavalitsuste esindajad, joonistusvõistlusel osalejad ning õppuse toetajad - päästeameti, politsei- ja piirivalveameti, Kaitseliidu ja metskondade esindajad.

Kevadtorm algas 2. mail üksuste liikumisega väljaõppealadele. 13. mail alustati lahingutegevusega ning kuue päeva jooksul mängisid osalejad läbi rünnaku, kaitse- ja viivituslahingud. Kolme nädala vältel tegutseti Tartu, Põlva, Võru ja Valga maakondades, 1. jalaväebrigaad harjutas liitlasüksustega ka kaitseväe keskpolügoonil. Ämari ja Tartu lennuväljadel paiknesid aga õppust õhutoetusega varustanud Eesti õhuväe ja liitlaste lennukid ning helikopterid.

Õppuse eesmärk oli hinnata kahte 2. jalaväebrigaadi ajateenijatest koosnevat jalaväepataljoni. Lisaks ajateenijatele võitlesid 2. jalaväebrigaadi ridades pioneerid, suurtükiväelased, õhutõrjujad, luurajad, tankitõrjujad ja Kanada snaiprimeeskond. Õhust toetasid ajateenijaid kaitseväe helikopterid Robinson R-44, õppereaktiivlennukid L-39, Ühendkuningriigi hävituslennukid Eurofighter Typhoon ja Portugali hävituslennukid F16.

Ajateenijate vastaste rollis oli 1. jalaväebrigaad, mille koosseisus olid Balti riikide, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Saksamaa ja Hollandi kompaniisuurused üksused, Poola rühmasuurune luureüksus ning Kalevi jalaväepataljoni alluvuses olnud Leedu ajateenijate jalaväekompanii. Samuti tegutsesid õppusel Soome, Belgia ja Ukraina staabiohvitserid. Rahvusvahelistele vägedele pakkusid õhutoetust Ameerika Ühendriikide hävituslennukid F15C ning Poola ründelennukid Su-22.

Peale rivistuse lõppemist alustab Kuperjanovi jalaväepataljon liikumist 2. jalaväebrigaadi Taara linnakusse ning Viru jalaväepataljon 1. jalaväebrigaadi Jõhvi linnakusse. Samuti liiguvad Tapale seal alaliselt paiknevad üksused. Riigist lahkuvad ka Läti ja Leedu jalaväekompaniid ning Poola luurerühm. Kolonni kuulub maksimaalselt 35 sõidukit.

Liitlaste sõdureid on Eestisse peagi tagasi oodata - juba 27. mail algab järgmine õppus, sedapuhku USA eestvedamisel peetav Saber Strike. Selle käigus sõidavad õppusel osalejad koos tehnikaga 2200 kilomeetrit Saksamaalt Eestisse.

Toimetaja: Laur Viirand



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: