Tsahkna näeb kohtusse pöördunud põgenike taga inimõiguslaste kätt ({{commentsTotal}})

{{1463663877000 | amCalendar}}
Margus Tsahkna.
Margus Tsahkna. Autor/allikas: Martin Dremljuga

IRL-i esimees Margus Tsahkna ei usu, et Eesti riigi vastu kohtusse pöördunud põgenikud tegid seda oma initsiatiivist.

Kreekast Eestisse ümberpaigutatud 19 inimesest kaks on pöördunud kohtusse, kuna nad pole rahul neile antud staatusega. Nimelt anti neile täiendav kaitse, mis tähendab, et neil on pagulastele antava kolmeaastase elamisloa asemel üheaastane elamisluba.

Tsahkna teatas sotsiaalmeedias, et kindlasti ei aita see kaasa ühiskonnas sallivuse ja solidaarsuse kasvatamisele.

"Ma millegipärast ei usu, et need inimesed, keda me aitame, ise tulid ideele riik kohtusse kaevata," märkis IRL-i juht.

Ta märkis, et sarnane käekiri on ka mujal Euroopa riikides levinud, ja tõi näiteks, et esimene Leetu ümberpaigutatud põgenik, keda pidulikult tervitati, andis ka kohe riigi kohtusse.

"Arvatavasti on see nn inimõiguste eest võitlevate organisatsioonide initsiatiiv, mis muuseas on suuresti rahastatud nende samade riikide poolt, mis põgenikke aitavad," oletab Tsahkna.

See, et Eesti annab üheaastase elamisloa, ongi Tsahnka kinnitusel Eesti poliitika. "Idee on ju selles, et kui põgeniku koduriigis elukeskkond stabiliseerub, läheb ta tagasi. Samuti see, kui ta taotleb aasta möödudes elamisloa pikendamist, on riigil võimalus kontrollida, kas ta on kokkulepet täitnud."

See teadmine, et elamisluba kokkuleppe murdmisel või meie reeglite mittetäitmisel elamisluba ei pikendada, on Tsahkna hinnangul kaitse saanule motivatsiooniks pingutada.

"Kätt, mis sind toetab, ei ole tark hammustada. Eesti on tänaseks Euroopas üks eesrindlikumaid riike, kes on põgenike abistamisse panustanud. Arvan, et tuleb nüüd hoogu pisut maha tõmmata ning vaadata, kuidas meil kodus nende esimeste põgenikega minema hakkab," lisas IRL-i juht.

Eesti inimõiguste keskuse asutaja, õigusekspert Kari Käsper kommenteeris Tsahkna postitust nii: "IRL-i vaenlane on rahvusvaheline, EL-i ja Eesti õigus. Igaüks, sealhulgas pagulane, väärib inimõiguste kaitset sama palju kui iga teine inimene."

Toimetaja: Priit Luts



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: