Teadlased: minevikuga seotud emotsioonid mõjutavad fosforiidi kaasaegset uurimist ({{commentsTotal}})

Fosforiidi kaevandamine on pärast taasiseseisvumisele eelnenud fosforiidisõda olnud Eestis tabuteema. Viimasel ajal on aga teadlased hakanud jälle rääkima fosforiidi kaevandamise võimalusest või vähemalt selle uurimisest.

Teadlaste hinnangul mõjutavad mineviku varjudega kaasnevad emotsioonid tänaseni liigselt inimeste suhtumist maavarade kaevandamisse ja uuringutesse. Tartu Ülikool on kutsunud ellu maavarauuringute edendamiseks Maapõueressursside Arenduskeskuse MAREK, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Aga ega Eestis ei ole väga palju võimalusi maapõuevarade uurimiseks, sest teadusrahastus ei ole maapõue uuringuid rahastanud, ma ei tea, viimased 10 aastat. Nii et Eesti vajab kindlasti geoloogiateenistust nii nagu kõikidel Euroopa riikidel on," rääkis Tartu Ülikooli külalisprofessor, Maapõueressursside Arenduskeskuse spetsialist Alvar Soesoo.

Eesti fosforiidi ja põhjaveega seonduvad teemad vajavad lisaks emotsioonidele ka teaduslikku läbitöötamist. Möödunud sajandi kaheksakümnendatel aastatel teostaud mastaapsed geoloogiauuringud ei anna vastuseid paljudele täna olulistele küsimustele.

"Probleem on täna tegelikult pigem selles, et meie teadmised fosforiidist on aastakümnete tagused. Meil on vaja saada piisavalt usaldusväärne informatsiooni selleks, et langetada põhimõtteline otsus, kas me hakkame teda kunagi kaevandama või me teda ei hakka," lausus Tartu Ülikooli geoloogia-mineraloogia professor Kalle Kirsimäe.

Oleks vaja määrata fosforiidi kvaliteet ja saada teada, mis hakkab juhtuma põhjaveega. Samuti tuleks leida kaevandamise maksumus koos tänapäevase keskkonnamõjude leevendamisega.

"Võib-olla viivad need uuringud hoopis välja ka selleni, et nende leevendusmeetmete hind on nii suur ja kallis, et me ei ole nõus sellise hinnaga neid kaevandusi tegema," sõnas Tartu Ülikooli geoloogiaosakonna vanemteadur Argo Jõeläht.

"Teadlasena ma ikkagi kutsuks üles riiki selles mõttes mõistlikkusele, et riik peaks oma varade peremehena investeerima uuringutesse, vähemasti esimestesse pilootuuringutesse nii palju raha, et me saame mingisuguse otsuse teha edasiste vajaduste ja edasiste võimaluste osas," rõhutas Soesoo.

Üldsuse hirmu uurimistööde ees peavad geoloogid põhjendamatuks, sest lisaks praegustele kümnetele tuhandetele Eesti puurkaevudele tuleks rajada vähem kui kümme uut puurauku.

Toimetaja: Laur Viirand



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: