Austriast võib saada esimene paremäärmuslasest presidendiga riik ELis ({{commentsTotal}})

Valimisplakatid Austrias
Valimisplakatid Austrias Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Austrias eeloleval pühapäeval aset leidvatel presidendivalimistel on vastamisi immigratsioonivastase Vabaduspartei (FPÖ) kandidaat Norbert Hofer (45) ja Roheliste üles seatud majandusprofessor Alexander van der Bellen (72) ning võitu prognoositakse Hoferile.

Põgenikekriisi ja kasvava töötuse tõttu on rahvas sügavalt lõhestunud ning valijad on pöördunud traditsiooniliste parteide juurest äärmuslike poole, vahendas The Local.

Aprillis toimunud valimiste esimeses voorus edestas Hofer ülekaalukalt oma rivaali, pälvides 35 protsenti häältest, samas kui vastaskandidaadi toetajaid oli 21 protsenti.

Austria valitsuskoalitsiooni kuuluvate sotsiaaldemokraatide ja paremtsentristliku Rahvapartei kandidaadid jäid teisest voorust välja, pälvides kõigest 11 protsendi valijate toetuse. See tähendab, et esimest korda pärast 1945. aastat ei saa presidendiks üks nende parteide ridadesse kuulujaist.

Kardetakse, et valimiste võitja võib ära kasutada mõnd sellist võimuga saadavat võimalust,mida varem pole käiku lastud, näiteks saata laiali valitsuse. Seda on Hofer ka ähvardanud teha, juhul kui koalitsioon ei suuda sisserände pidurdamiseks midagi ette võtta ja vankuvat majandust kasvama panna.

"Tõeliselt ohtlik on FPÖ president, kes saadab valitsuse laiali, et rajada teed sinisele vabariigile," hoiatas van der Bellen hiljuti, viidates Vabaduspartei tunnusvärvile.

Hofer nimetas vastaskandidaadi hoiatust aga hirmu külvamises.

Enne valimispäeva ei avaldata erandkorras arvamusküsitluste tulemusi, sest esimese vooru eel osutusid need vääraks, ennustades võitu van der Bellenile.

Austria valimisi jälgivad suure tähelepanuga Vabaduspartei liitlased Euroopas, sealhulgas Prantsusmaa paremäärmuslik Rahvusrinne, mille juht Marine Le Pen on seadnud eesmärgiks järgmisel aastal presidendivalimised võita.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: