Herkel: kohalike omavalitsuste võimupöörded käivad kompensatsiooniraha pärast ({{commentsTotal}})

Saue linna kaart
Saue linna kaart Autor/allikas: Jaanus Lensment/Postimees/Scanpix

Vabaerakondlane Andres Herkel usub, et viimastel kuudel mitmes omavalitsuses toimunud võimupöörete taga on võimulepürgijate soov saada haldusreformiga kaasnevat kompensatsiooniraha. Tema oponendid peavad seda kunstlikuks ja aukudega teooriaks.

Kuivõrd haldusreformi tagajärjel töö kaotanud omavalitsusjuhid saavad riigilt märgatava summa kompensatsiooniraha, usub vabaerakondlane Andres Herkel, et just see raha võib olla viimastel kuudel mitmes omavalitsuses toimunud võimupöörde motivaatoriks, kuid opositsionäärid näevad tema väidetes loogikavigu, vahendas Vikerraadio.

17. märtsil avaldas Saue linnavolikogu umbusaldust toona parteitule linnapeale Tõnu Urvale. Uueks linnapeaks sai reformierakondlane Harry Pajundi ja Tõnu Urve liitus peagi EKRE-ga.

Kaks päeva varem kaotas oma koha Ridala vallavanem, IRL-i liige Toomas Schmidt. Vabanenud kohale kandideeris hoopis volikogu esimehe koha saanud IRL-i liige Olev Peetris. Vallavanemaks sai siiski Helen Koppa, kes ühessegi parteisse ei kuulu.

Ometi toob vabaerakondlasest parlamendiliige Andres Herkel välja just Ridala valla ja Saue linna näite, kui väidab, et oluliseks motivatsiooniks vastsetele omavalitsusjuhtidele oli eesootav kompensatsioon.

"Kompensatsioon võib olla täiendav motivatsioon, et seda võimupööret läbi viia ja need näited on täiesti olemas, kus on kõrvaldatud võimult senine valimisliit, kes on olnud haldusreformi suhtes ühel või teisel põhjusel kriitiline ja toodud erakonna esindaja siis näiteks Saue linnapeaks," selgitas Herkel.

Riigihaldusministri Arto Aasa sõnul ei saa Herkeli väidetega nõus olla.

"Omavalitsusjuhi panevad paika ikkagi volikogu liikmed ja see nõuab palju suuremat konsensust kui mõne üksiku isiku ambitsioon, nii et see kindlasti ei ole põhiargument, et saada kompensatsiooni. Ma ei usu, et omavalitsusjuhid nii madalates kategooriates mõtlevad," leidis Aas.

Herkeliga ei nõustu ka Saue linna võimupöörde käigus volikogu esimehe kohale püsima jäänud IRL-i liige Valdis Toomast.

"Eks nendele opositsioonipoliitikutele meeldib igasuguseid argumente välja käia. Mis puudutab seda kompensatsiooniosa, siis kuidas see sai mul olla motivatsiooni osa, kui ma juba neli aastat tagasi valimiste eel teatasin kõva häälega, et ühinemine on meie arengu edasine tee," rõhutas Toomast.

Pealegi eeldaks taoline skeemitamine Toomasti sõnul seda, et vastne omavalitsusjuht ei soovi pärast haldusreformi enam oma tööga jätkata.

"Kompensatsiooni ei saa need, kes jätkavad oma ametis pärast uue valla moodustamist. Inimeste ambitsioon võiks olla ikka jätkata - minule isiklikult meeldiks küll jätkata selle suurvalla volikogu esimehena, aga see ju tähendaks, et ma ei saa seda kompensatsiooni," selgitas Toomast.

Andres Herkel usub aga siiski, et kompensatsiooni nimel võimu pööramine on võimalik ning seda võidakse teha. Sestap tegi Vabaerakond läinud nädalal haldusreformi seaduse eelnõusse ka muudatusettepaneku, mille kohaselt saaks kompensatsiooni ainult need omavalitsusjuhid, kes on ametis alates 2014. aasta jaanuarist. Eelnõu küll läbi ei läinud.

"Kui nüüd mõni inimene kas või minu sõnu protestib ja arvab, et see ei ole motiiv, eks siis on ju ka võimalik igasugusest kompensatsioonist loobuda," soovitas Herkel seepeale.

Haldusreformi seaduse eelnõus on siiski kirjas, et need omavalitsusjuhid, kelle staaž reformi läbiviimise ajaks on vähem kui aasta, saavad kompensatsiooni ainult poole aastapalga ulatuses ehk kaks korda vähem kui pikema staažiga omavalitsusjuhid.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: