Karilaid: otse valitud president oleks võimu tasakaalustaja ({{commentsTotal}})

Jaanus Karilaid.
Jaanus Karilaid. Autor/allikas: Sander Ilvest/Postimees/Scanpix

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid arvab, et otse valitud president aitaks tasakaalustada võimu omavalitsuste ja riigivõimu vahel.

"Võim on liialt Stenbocki koondunud ning Eestis on vaja võimu tasakaalustajat. Seda enam, et ka kohalikud omavalitsused ja maavalitsused on nõrgad. Kui meil oleks tugev konsensusdemokraatia, siis ei peaks selle võimu tasakaalu pärast nii muretsema," ütles Karilaid ERR-i uudisteportaalile.

Presidendikandidaadi kandidaat Siim Kallas ütles sel nädalal Vikerraadio saates "Vikerhommik", et kui valida presidenti otse, peaks laiendama ka selle ameti funktsioone.

"Siis peaks tal olema ka teistsugused funktsioonid. Ei ole mõtet otsevalimistel valida inimest, kelle funktsioonid on määratletud Eesti põhiseaduses nii nagu need on määratletud. Eestit juhib ikkagi valitsus, mitte president," ütles Kallas.

"Aga kui president saab tohutu mandaadi valimistel, näiteks 300 000 inimese mandaadi, siis see on võrreldamatult suurem, kui valitsuse oma. Ja kui seda peetakse õigeks, siis tuleks mõelda ka osa täitevvõimu siirdamisele presidendile ja selles on väga palju negatiivseid nüansse," lisas ta.

Karilaiu arvates on ka praegu presidendil piisavalt hoobasid, aga ta kasutab neid vähe.

"Viimane jõuline president oli ikkagi Lennart Meri, kes saatis ministreid tagasi, kui nende usaldusväärsus polnud piisav, saatis ka seadusi riigikokku tagasi, sekkus moraalse ja ühiskondliku majakana, tema sõna maksis. Me oleme ikka parlamentaarne riik, aga presidendile on vaja rahva mandaati, et ta julgemalt talle antud õigusi rakendaks. Uut Lennartit me ei leia. Ei pea ilmtingimata funktsioone laiendama, aga see on diskussiooni koht," leidis Karilaid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: