Rõivas toetab sõjapõgenike kohtusse pöördumist: Eesti on õigusriik ({{commentsTotal}})

Migrandid ja põgenikud paadiga Lesbose saare rannas.
Migrandid ja põgenikud paadiga Lesbose saare rannas. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Peaminister Taavi Rõivas ei tõtanud sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna kombel Eestisse saabunud sõjapõgenikke hukka mõistma selle eest, et nad oma õigusliku staatuse pärast Eesti vastu kohtusse läksid.

Kuivõrd Eesti ei ole andnud siinsetele sõjapõgenikele pagulase staatust, vaid täiendava rahvusvahelise kaitse, mis annab ainult 1-aastase elamisloa, kaebas kaks pagulast Eesti riigi kohtusse. Sellele reageeris teravalt sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, kes kritiseeris, et „kätt, mis sind toetab, ei ole mõtet hammustada“.

Peaminister Taavi Rõivas samasuguseks reaktsiooniks põhjust ei näe.

"Mina siin küll ei näe mingit hammustamist. Kui Eesti on õigusriik, siis peab igal inimesel olema Eestis võimalik ka oma õiguste eest seista," rõhutas Rõivas Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".

Rõivas ei pidanud vahet, mille erinevad staatused inimesele annavad, oluliseks, kuid möönis, et igaühel on õigus selles ise selgusele jõuda.

"Kui üks või kaks inimest käivad selle kohtutee läbi, saabki asi ehk suurema selguse ja on pretsedent loodud ka tulevikuks. Ma ei näe siin küll suuremat tragöödiat, kui ükskõik, milline Eesti inimene kohtusse pöördub, et oma õigusi kaitsta,“ oli Rõivase hinnang olukorrale.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: