Eesti on nõus teatud tingimustel arutama Kreeka võla leevendamist ({{commentsTotal}})

Eesti on nõus läbi rääkima Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ettepaneku üle lükata Kreeka laenu tasumine rohkem kui 20 aasta võrra edasi. Paljud Euroopa Liidu riigid on aga igasuguste leevenduste vastu.

Kui peaks arutluse alla tulema IMF-i ettepanek vabastada Kreeka laenumaksetest kuni 2040. aastani, on Eesti seisukohalt laual kaks tingimust: laenu põhisosa ei kustutata ja lubatud reformid peavad olema tehtud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Muus osas annab rahandusminister Sven Sesteri sõnul läbi rääkida.

"On väga palju teemasid, mis Kreekal on juba tehtud või tegemisel. Need on aluseks sellele, et üldse tulevikus rääkida võimalikest intressimäärade alandamistest, võimalikest laenulepingu pikendamistest või võimalikest maksepausidest. Kuid kindlasti, millest me täna rääkima ei hakka, milleks Eesti ei ole valmis, on põhiosa andeksandmine," selgitas Sester.

Isegi kui praegu saab Kreeka võla tasumisega veel kuidagi hakkama, siis IMF-i hinnangul oleks aastaks 2060 võla ja SKT suhe Kreekas 294 protsenti. Seepärast soovib ka IMF leevendusi.

"Lubatakse maksepuhkusi, teisest küljest viiakse võla tähtajad oluliselt pikemaks. Kas intresse langetatakse, selle koha pealt on asi ikkagi veel lahtine. IMF soovib alandada intresse, Euroopa Liit ei ole selles veel kokkuleppele jõudnud," rääkis Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Kuna Kreeka vajab juuni- ja juulikuuks vahendeid, mille eest tasuda pea kolme miljardi euro eest võlamaksed, vajab Euroopa Liit koostööd IMF-iga. Laenutingimuste leevendamine saab olema aga väga raske otsus, sest Euroopa Liidus on küllaga pingeid: Suurbritannia kaalub lahkumist ja kriisi ajal kärpinud riigid jälgivad pingsalt, kas ja mida Kreekale andeks antakse.

"Võtke ikka kõik laenu ja hakkate võib-olla saja aasta pärast tagasi maksma. Kui selline otsus läbi läheb lõpuks, siis see kindlasti ei mõju hästi teiste riikide moraalile ja üldisele suhtumisele, mis täna Euroopa Liidus eelarvepoliitikas valitseb," kommenteeris Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.

Kreeka laenutingimuste leevendamise küsimus ja suvised laenu tagasimaksed on teemaks tuleval kesknädalal, kui kokku on kutsutud eurogrupi ja Euroopa Liidu rahandusministrid.

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: