ERR Brüsselis: EL-i siseministrid leppisid kokku viisavabaduse peatamise mehhanismis ({{commentsTotal}})

Euroopa Liidu siseministrid leppisid kokku tingimustes, mille alusel saab Türgi ja teiste riikidega vajadusel peatada viisavabaduse. Nn hädapidurit saab rakendada näiteks julgeoleku tagamiseks. 

Et Euroopa Liidule ei jääks tehingust Ankaraga tühjad pihud, vajab märtsis allkirjastatud vastuoluline lepe kindlustuspoliisi. Siseministrite täna sõlmitud kokkulepe annab Euroopa Komisjonile võimaluse peatada viisavabadus ükskõik millise kolmanda riigiga, kui Brüsseli seatud tingimusi rikutakse, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Ent uus ja jõulisem hädapidur näib olevat mõeldud eelkõige Türgi leppe kaitseklauslina, sest viisavabaduse peatamine oli võimalik ka varem.

"Uus mehhanism viisavabaduse kuritarvitamise vastu on palju tugevam kui praegune süsteem. Ja see on palju kiirem, sest künnis, mille alusel tegutseda, on märksa madalam. Euroopa Komisjon saab mehhanismi ka iseseisvalt käivitada," selgitas EL-i eesistuja Hollandi sise- ja justiitsminister Klaas Dijkhoff.

"Oluline on see, et teekaart, mis on kokku lepitud viisavabaduse saamiseks, peab olema täidetud ka edaspidi. /.../ Kui seal tehakse järeleandmisi, siis EL-il õigus ühepoolselt viisavabadus peatada," ütles siseminister Hanno Pevkur.

Kui veebruaris saabus Türgist Kreekasse üle 55 000 põgeniku, siis aprillis randus vaid 4000 paadipõgenikku. Türgi on oma osa kokkuleppest täitma asunud - kuu ajaga on nad Kreekast tagasi võtnud 400 põgenikku.

Poliitilise surve all Euroopa Komisjon möönab, et Türgi teeb viisavabaduse saamiseks edusamme, aga kõik kriteeriumid pole veel täidetud.

See-eest on kodutöö tehtud Ukrainal ja Gruusial, kes juba nädalaid Brüsselist häid uudiseid ootavad.

"Kui Gruusia ja Ukraina on kõik tingimused täitnud, siis Euroopa Liit peab oma lubadust ka täitma ja neile viisavabaduse andma. Suure tõenäosusega käsitletakse neid kõiki koos. Meie jaoks on oluline, et Gruusia ja Ukraina ei tohiks jääda kuskile tahavaatepeeglisse olukorras, kus Türgiga tahetakse kiiresti poliitiliselt edasi liikuda," ütles Pevkur.

Toimetaja: Merili Nael



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: