"Rahva teenrid": varsti tekib juba küsimus, kas poleks mõttekas Muhu ja mandri vahele silda ehitada ({{commentsTotal}})

"Tiiu" lasti Türgis vette. Autor/allikas: Tallinna Sadam

Saarte ja mandri vahele tellitud nelja parvlaeva ümber toimuv ja tekkinud olukorra lahendamine on olnud mage, tõdeti Vikerraadio saates "Rahva teenrid". Eesti Ekspressi peatoimetaja kohusetäitja Sulev Vedler ning ajakirja Pere ja Kodu peatoimetaja Heidit Kaio tõdesid saates, et kõigi vaidluste taustal tekib varsti ilmselt küsimus, kas poleks mõistlik Muhu ja mandri vahele hoopis silda ehitada.

Sel nädalal toimunud kohtuistungil kinnitas tunnistajana ütlusi andnud ettevõtja Vjatšeslav Leedo, et temalt ei küsinud raha Tallinna Sadama nõukogu endine esimees Remo Holsmer, vaid hoopis Tallinna Sadama juhatuse eksliige Allan Kiil. Viimane nimetas summaks 4 miljonit eurot, joonistades paberline neli sidrunit.

Sulev Vedler kommenteeris saates "Rahva teenrid", et alati on võimalik, et raha oli mõeldud kellelegi edasi andmiseks - erakonnale, mõnele selle liikmele või mõnele kõrgele Tallinna Sadama tegelasele. Samas on tema arvates ka teine variant - et tegemist oli lihtsalt mulje jätmisega, et raha antakse edasi.

"Sina said raha endale, ütled, et ajad asjad korda, aga raha saad endale. See pole Tallinna Sadamas esimene kord, kus selliseid juhtumeid on olnud. Kiil Leedo jutu järgi joonistas talle sidrunid ja ma lihtsalt ütlen, mis selle taga võis olla. Oluline on jätta mulje, et kõik asjad aetakse korda," selgitas Vedler.

Saatejuht Aarne Rannamäe tõdes, et kõige magedam on tema hinnangul see, et kuna tegemist on suuresti sõna sõna vastu ja mitmeti tõlgendatava asjaga, siis selliste juhtumite puhul ei pruugita tõde teada saadagi.

"Kuna tegu on sõna sõna vastu asjaga, siis kõige vastikum asja juures on see, et selline kahtlus on üleval ja see mulje, et Eesti riigis võivadki asjad nii käia, kui nad ka ei käi nii, jääb jääb üles.
/.../ Keegi ei tõesta midagi, jutud käivad ja jääb üles kahtlus, et Eesti riigis ongi asjad nii, et ärihuvid saavad lahendatud meeleheaga ja summad lähevad järjest suuremaks," rääkis Rannamäe.

Heidit Kaio lisas, et huvitav on tema meelest veel see, kui professionaalselt meelehead küsitakse. "See on nii küsitud, et on selge, et seda ei tõesta mingit pidi kellegi kasuks ega kahjuks," märkis ta.

Vedler ütles, et meelehea andmine ja küsimine on väga keeruline kunst, kuna seda tegev inimene peab olema psühholoogiliselt väga tugev. "On suur võimalus, et teine pool pöördub politseisse ja sind võetakse vahele selle asja eest," ütles ta.

Samas tuletas Vedler meelde, et Tallinna Sadama ümber käib praegu mitu asja korraga ning rahvas ajab need sageli segamini ja ei saa aru, mis toimub.

"Üks asi on Remo Holsmeri protsess Postimehe vastu, kus jutt käib aust ja väärikusest. Selle käigus saime teada "sidrunitest". Teine asi on kriminaaluurimine, kus Allan Kiili ja Ain Kaljuranda kahtlustatakse, et nad on võtnud altkäemaksu. Need on kahtlused ainult, keegi pole neid kohtu allagi saatnud. Kolmas asi on praamiäri äravõtmine Vjatšeslav Leedolt ja Tallinna Sadamale üleandmine, mille käigus me kuulsime ka sel nädalal palju uudiseid - üks neljast laevast jääb hiljaks. Ka selle ümber käivad vaidlused, kas see oli ikkagi aus ja õiglane, kuidas Leedolt see äri ära võeti, võib-olla riik liigse jõu ja kavalusega mängis ta välja, selgitas Vedler.

"Neljas asi on ka, see toimub riigikogu tasandil. Seal on erikomisjon, mida veab Artur Talvik ja mis uurib poliitilist korruptsiooni Tallinna Sadamas. Sealt me oleme kuulnud kõige rohkem kahte asja: üks on see, et Türgist tellitavad laevad on tunduvalt odavamd kui Poolast ja siis on mingi jama on võib-olla seotud Botnica uurimisega," lisas ta.

Aarne Rannamäe tõdes saates, et riigi tasandilt vaadates paistab tema hinnangul Eesti riik äpu, arvestades, kuidas nelja laeva tellimise, ehitamise, eraettevõtjalt liinide äravõtmise taustal on tegutsetud. 

"Ma räägin tervikuna riigist ja tema mainest. See, mis toimub nelja laeva ümber ja kuidas need asjad käivad, on mage värk ikka. Asi on tähtis, ühendus saarte ja mandri vahel on väga tähtis, aga küsimus on selles, kuidas seda lahendatakse," ütles ta.

Vedler lisas, et varsti tekib juba ilmselt küsimus, kas poleks mõttekas Muhu ja mandri vahele silda ehitada.

Sama meelt oli Kaio ja lisas, et saarte ja mandri vahelise ühenduse pärast on juba mitu majandusministrit ametist lahkunud.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: