Peterson: Ida-Virumaal on ees palju pikaajalisi probleeme ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Arvo Meeks/Valgamaalane/Scanpix

Eesti ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul otsiti kevadel valitsuse ja tööandjatega koos Ida-Virumaa töötuse probleemile lühiajalist lahendust, millest osa on juba ka töös, kuid piirkonnal seisavad ees palju pikaajalisemad probleemid.

Peterson tõdes Narva arvamusfestivalil töötukassa korraldatud arutelul, et riik peab senisest veelgi tõsisemalt võtma eesmärgiks luua ja soodustada Ida-Virumaal töökohtade tekkimist.

"Kui me seda eesmärki ignoreerime ei ole neil inimestel, keda me täna töövõimereformi peamisteks klientideks peame, mingit lootust tööd saada," rääkis Peterson.

"Tööpuudus Ida-Virumaal on Eesti kõrgeim – 11 protsenti. Samal ajal on piirkonna turism, sealne õlitootmine ja energiatööstus tõsistes raskustes. Piirkonnas on aga väga hea ja spetsiifiliste oskustega tööjõud, kellele saab uuest aastast läbi töötukassa pakkuda ka koolitusi ja täiendõpet," lisas ta.

Petersoni sõnul otsisid ametiühingud sel kevadel tööandjate ja valitsuse esindajatega toimunud kohtumistel olukorrale lühiajalist lahendust.

"Suur osa meetmeid, mis aruteludelt üles kerkisid on täna juba ka valitsuse poolt töösse antud. Samas on Ida-Virumaal ees palju pikemaajalisemaid probleeme. Ametiühingutel on kavas alustada septembris läbirääkimisi pikaajalisema Ida-Virumaa päästeplaani koostamiseks," rääkis ta.

Täna toimub Narva muuseumis Arvamusfestival, mis on augustikuus toimuva Paide Arvamusfestivali eelüritus.

Toimetaja: Merili Nael



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: