Rõivas: lisanduvate liitlasvägede võõrustamine võtab kümneid miljoneid eurosid aastas ({{commentsTotal}})

Taavi Rõivas.
Taavi Rõivas. Autor/allikas: Reformierakond

Täna kogunenud Reformierakonna volikogul tegi kokkuvõtteid valitsuse tegevusest peaminister Taavi Rõivas, kes tõdes, et kuigi liitlastele vajaliku taristu loomine võtab kümneid miljoneid eurosid aastast, saavad Eesti elanikud tänu investeeringutele rahulikumalt magada.

"Oluliseks prioriteediks on eelarves julgeolek. Siia oodatav liitlaste pataljoni taktikaline grupp tähendab ligi 1000-mehelist jõudu, kellele on vaja ehitada kasarmud, keskpolügoonile laskealad, manööveralad," selgitas oma kõnes peaminister Taavi Rõivas.

Tema sõnul on liitlaste kohaloleku tagamisse on vaja väga palju investeerida. "Aastas läheb liitlastele vajaliku taristu loomine maksma kümneid miljoneid eurosid, kuid tulemuseks on see, et Eesti inimesed saavad rahulikumalt magada, sest lisaks tugevale Eesti kaitseväelastele toetab meie riigi julgeolekut liitlasüksused õhus, maal ja merel," kinnitas Rõivas.

Tema sõnul saab iga Reformierakonna ministri haldusalas saab tehtud mõni väga põhimõtteline ja suure kaaluga reform. "Olulisematest otsustest saavad tehtud mitmed aastakümneid planeeritud asjad, nagu näiteks haldusreform, ajaloo suurim teedeehitus, idapiiri väljaehitamine," ütles Rõivas.

"Oluline on, et haldusreformi seadus saab suve alguseks vastu võetud ja omavalitsusjuhid liitumiskõnelused lõpuni viivad. Kui reform on lõpuni viidud, siis on valitsusel plaan omavalitsuste tulubaasi suurendada," lisas ta.

"Ajalooline ja vähemalt 20 aastat plaanitud ning erinevate valitsuste koalitsioonileppes olnud lubadus on neljarealine tee Koselt Mäoni. See on iseseisva Eesti suurim teedeehituse projekt, mis toob Lõuna-Eesti Põhja-Eestile 5 kilomeetrit lähemale, tähendab 15 minutit ajalist säästu ja ohutumat liiklemist. Kose-Mäo neljarealiseks ehitamise sotsiaalmajanduslik efekt on umbes 10 miljonit eurot aastas," rõhutas peaminister.

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: