Kreeka õiguskomitee: Süüria põgenikke ei tohiks Türki saata ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Louisa Gouliamaki/AFP/Scanpix

Kreeka Chiose saare kohtunike komitee hinnangul ei tohiks Süüria põgenikke tagasi Türki saata, kuna põgenikud võivad tagasipöördumisel sattuda ohtu.

Süüria põgenik, kelle kaasust kohtunike komitee hindas, oli Kreeka võimudelt saanud oma varjupaigataotlusele keelduva otsuse ning pidi tagasi pöörduma Türki, kuid põgenik kaebas otsuse edasi, vahendas BBC.

Enne otsuse langetamist ütles Kreeka migratsiooniministeeriumis töötav allikas BBC-le, et kohtunikud kaalusid, kas Kreeka kohus saab menetleda Süüria põgeniku apellatsiooni või mitte. Allikas lisas, et taolised komiteed põgenike kinnipidamiskeskuste juures ei otsusta, kas põgenikule antakse asüüli.

Amnesty Internationali esindajate sõnul seab komitee otsus kahtluse alla mõne kuu eest sõlmitud EL-i ja Türgi vahelise põgenikeleppe, kuna nende hinnangul ei taga Ankara põgenike inimõiguste kaitset, mistõttu ohustab paljusid kodumaalt lahkunud süürlasi tagasisaatmine, vahendas BBC.

Amnesty kõneisik Giorgos Kosmopoulos ütles BBC-le, et Türgi ei järgi põgenike konventsioonis sätestatud standardeid, mistõttu ei tohiks enne tingimuste paranemist riiki mitte ühtegi põgenikku tagasi saata.

Türgi ei luba põgenikel töötada ega taga juurdepääsu meditsiiniteenustele. Kõneisik lisas, et viimastel kuudel on paljud Türki jäänud Süüria põgenikud tagasi pöördunud kodusõja käes vaevlevasse koduriiki. "Euroopa Liidu ja Türgi vaheline lepe tuleks peatada ning Kreekasse jõudnud põgenikud peaks ümberpaigutama Euroopa Liidu siseselt," ütles Kosmopoulos.

Samal päeval, mil kohtunike komitee oma otsuse avalikustas, saadeti Kreeka Lesbose ja Kosi saartelt Türki 51 põgenikku.

Süüria kodusõda on praeguseks kestnud üle viie aasta.

Toimetaja: Allan Rajavee



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: