Pärnumaa õpilastele anti üle riigikaitsekursuste lõputunnistused ({{commentsTotal}})

Kaitseliidu Pärnumaa maleval on tavaks neile gümnaasiumiõpilastele, kes valikainena riigikaitsekursuse läbisid, Eesti sõjameeste mälestuskirikus aktus korraldada. Noored ise peavad kursust huvitavaks, eriti paelub võimalus püssi lasta ja laagrist osa võtta.

Pärnumaa koolide riigikaitseõppuritele anti Eesti sõjameeste mälestuskirikus kätte tunnistused ja lõpumärgid. Kohal olid Pärnu Koidula gümnaasiumi ja Ühisgümnaasiumi, samuti Vändra gümnaasiumi noored, kes valikainete hulgast just riigikaitseõpetusele panuse tegid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kursusel, mis algas tänavu jaanuaris, õpetasid ja juhendasid noori kaitseliidu Pärnumaa maleva ohvitserid ja allohvitserid, aga ka vabatahtlikud. Kursustel ei omandatud teadmisi üksnes klassiruumis istudes, noortele meeldis näiteks väga riigikaitselaager.

Vändra Gümnaasiumi 10. klassi õpilane Tomir Feldman tunnistas, et talle on sõjandus kogu aeg meeldinud. "Mõtlesin, et on vaja kursus ka valida ja võtsin riigikaitsekursuse. Ei pettunud. Kõik oli väga võimas. Laager oli kõige huvitavam, sai erinevaid asju proovida ja ennast proovile panna," rääkis Feldman.

Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik Tõnu Miil ütles, et neil noortel on looduses orienteerumine, varjualuse ehitamine ja lõkke süütamine kindlasti selge, samuti teavad nad elustamise põhitõdesid.
"Kursus on rohkem silmaringi avardamiseks. Kursuse üks osa on riigikaitselaager, mis on 35 tundi, mis aitab vähemalt aru saada, mis asi on kaitsevägi," selgitas kolonelleitnant Miil.

Tema sõnul on riigikaitsekursustest huvitatud noorte arv iga aastaga kasvanud. "Koolireform, mis gümnaasiumid kokku liitis, on meie elu ainult lihtsamaks teinud. Meil on lihtsalt vähem koole, aga rohkem inimesi," rääkis Pärnumaa maleva pealik.

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised
Peaprokurör Lavly Perling.

Eesti prokurörid ootavad Euroopa Prokuratuurilt kiiret praktikute kaasamist

Eelmisel nädalal loodi uus üleeuroopaline institutsioon - Euroopa Prokuratuur (EPPO), mille ülesanne on võitlus Euroopa finantshuvide vastase kuritegevusega. Ettevalmistustööd seni veel ilma peakorterita büroo loomiseks kestsid neli aastat ning esialgu on tegemist poliitikute ja ametnike loodud asutusega.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: