Ida-Ukraina kohal allatulistatud lennu MH17 ohvrite perekonnad kaebavad Vene valitsuse inimõiguste kohtusse ({{commentsTotal}})

Hollandi eksperdid ja OSCE esindajad lennu MH17 katastroofipaigas 2014. aastal.
Hollandi eksperdid ja OSCE esindajad lennu MH17 katastroofipaigas 2014. aastal. Autor/allikas: RIA Novosti/Scanpix

Ida-Ukraina kohal allatulistatud Malaysia Airlinesi lennul MH17 olnud Austraalia, Uus-Meremaa ja Malaisia päritolu ohvrite perekonnad kaebavad Venemaa ja Vladimir Putini Euroopa Inimõiguste kohtusse.

Lend MH17 kukkus 2014. aasta suvel alla pärast seda. kui lennukit tabas Venemaal valmistatud rakett. Katastroofis hukkusid kõik 298 pardal olnud reisijat, vahendas BBC.

Kuigi Moskva väitel on lennuki allatulistamises süüdi Ukraina relvajõud, süüdistavad lääneriigid ja Ukraina Venemaa poolt toetatud Ida-Ukraina separatiste. Austraalia uudisteportaali News.com.au vahendas, et ohvrite perekonnad süüdistavad Venemaa valitsust pardal olnud reisijate eluõiguse rikkumises.

Euroopa Inimõiguste kohtule (EIK) esitatud hagis nõuavad ohvrite lähedased iga lennuki pardal olnud reisija kohta Venemaalt 7,2 miljoni dollari väärtuses valuraha. Jerry Skinner, kes esindab perekondi kohtus, ütles Austraalia uudisteportaalile antud intervjuus, et perekonnad ei saa rahu, kuna nad teavad, et tegemist oli kuriteoga.

"Venelastel pole ühtegi fakti, mille alusel Ukrainat süüdistada. Meil on aga faktid, fotod, dokumendid ja tonnide viisi muid tõendeid," kinnitas Skinner. Ta lisas, et praegu ootavad perekonnad EIK-ilt vastust, kas esitatud hagi võetakse kohtu menetlusse.

Hagiavalduses on märgitud 33 ohvri sugulaste nimed, kellest kaheksa pärinevad Austraaliast, üks Uus-Meremaalt ning ülejäänud Malaisiast.

Eelmisel aastal Hollandi võimude poolt avaldatud raportist selgus, et lennukit tabas BUK-tüüpi õhutõrjesüsteemist tulistatud rakett, kuid uurimistulemustes ei täpsustatud, kes täpselt lõhkepea tulistas.

Enamus lennul olnud reisijatest olid Hollandi päritolu, mistõttu on algatatud eraldiseisev juurdlus, mis aga endiselt veel kestab.

Toimetaja: Allan Rajavee



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: