Reformierakond ei soovi presidendivalimiste tempot tõsta ({{commentsTotal}})

Reformierakond loodab endiselt leida erakondadeülese presidendikandidaadi, kuid Taavi Rõivase sõnul on mõned erakonnad palunud veel aega, et selle üle isekeskis nõu pidada. Tänasel Reformierakonna volikogul rääkisid presidendivalimistest kolm võimalikku kandidaati Marina Kaljurand, Urmas Paet ja Siim Kallas.

Reformierakonna volikogu alguses rääkis peaminister Taavi Rõivas Eesti poliitilisest olukorrast ning märkis, et valitsuskoalitsiooni töökliima on aastaga oluliselt paranenud. Presidendivalimiste kohta ütles Rõivas, et endiselt keskendutakse erakondadeülese kandidaadi leidmisele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mõned erakonnad on palunud veel mõned nädalad aega, et oma volikogud ära pidada, isekeskis nõu pidada. Me oleme neile seda aega lubanud, sest meie ei saa siin tempot ka liiga üles ajada," rääkis peaminister, kes lisas, et ei soovi üksi ühiskandidaatide kohta lubadusi jagada.

Tänasel Reformierakonna volikogul toimus ka presidendivalimiste teemaline vestlusring, kus rääkisid kolm võimalikku presidendikandidaati Marina Kaljurand, Urmas Paet ja Siim Kallas. Valmisolekust saada presidendikandidaadiks on teada andnud ka Jaak Jõerüüt ja Mailis Reps.

Välisminister Marina Kaljuranna sõnul üritab tema praegu eelkõige võita riigikogu ja valimiskogu usaldust. "Tuleb võita nende inimeste usaldus, kes tegelikult lähevad ja valivad Eestile presidendi. Sellega ma tegelen oma välisministri ametis ja siis välisministri ameti kõrval ka muul ajal," kinnitas Kaljurand.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet avaldas veendumust, et riigikogu erakondadel on võimalus leida ühiskandidaat. "Selles osas on täna tõepoolest väga keeruline hakata ette ennustama, kelle osas see otsus, kompromissotsus võimalikult paljude siis erakondade poolt lõpuks kukub," möönis Paet.

Reformierakonna auesimees Siim Kallas märkis, et ennast kiita on keeruline. "Ma olen muidugi kõigist parem, see on päevselge, aga ikkagi see on minu enda veendumus ei tarvitse ilmtingimata olla niimoodi laiade masside jagatud arvamus," sõnas Kallas.

Selleks, et president saaks valitud riigikogus on kandidaadil vaja vähemalt 68 saadiku häält. Presidendi valimise seaduse järgi saab ametlikult kandidaate esitada neli päeva enne esimest hääletusvooru riigikogus.

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: