Riiklikult korraldatud üürituru varjupool ehk Stockholmi sündroom: lõputu korterijärjekord ({{commentsTotal}})

Stockholm
Stockholm

Viimastel nädalatel on sotsid asunud kuulutama oma osa elluviimist koalitsioonilepingust ehk riiklikult korraldatud üüripindade väljaehitamist. Õhinaga on eeskujuks toodud Soomet ja Rootsit. Stockholmis tuleb aga oodata riigikorteri üürimise järjekorras nii kaua, et seda tahetakse panna juba kuulsasse Guinnessi rekorditeraamatusse.

Stockholm ägab kroonilise üüripindade puuduse all. Seetõttu võib rõõm sellesse linna töö leidmisest jääda üürikeseks - elada pole kusagil, vahendab BBC.

Keskmiselt tuleb Stockholmi riiklikku üürikorterit oodata järjekorras üheksa aastat. Kui eelistada mõnd populaarsemat piirkonda, venib ooteaega aga juba mitmekümne (!) aastani.

Keeruline on leida isegi tuba ühiskorteris, kuivõrd Rootsis on üksi elavaid inimesi rohkem kui igal pool mujal Euroopa Liidus.

Stockholm on Euroopa kõige kiiremini kasvav pealinn eeskätt immigratsiooni tõttu, millele lisavad oma panuse ka vilgas idufirmandus ning Euroopa üks suuremaid sündivusi. Kõik see kokku on kasvatanud Stockholmi elanikkonda koos seda ümbritsevate asumitega viimase seitsme aastaga 250 000 elaniku võrra.

Vaatamata rangetele ehitusregulatsioonidele ja puudlikele investeeringutele elamufondi viimastel aastakümnetel, pole valitsused suutnud pikaajalistele elanikele piisavalt elupindu juurde rajada, viimatistest elanikest rääkimata.

Rahvusvahelised ärid ähvardavad lahkuda

Populaarne muusikastriimimise ettevõte Spotify, mille peakontor asub Stockholmis, ähvardas oma avalikus pöördumises, et jätkab oma ettevõtte laiendamist mujal, juhul kui valitsus kiiremas korras midagi ette ei võta. Sellele järgnes ka ettevõtte töötajate protestimiiting parlamendihoone ees, kutsudes poliitikuid üles keskenduma elupindade kitsikuse mõjule välismaiste talentide toomisel tööjõuturule.

Nii ongi kujunenud olukord, kus paljud välismaalased võtavad eluasemeid kohalikelt pikaajalisele rendile, kuivõrd ka ostuhinnad on ainuüksi viimase aastaga teinud 14-protsendise hüppe. Samuti eelistavad välismaalased üürimist ostmisele ka selleks, et säilitada oma karjääriplaneerimises paindlikkust. Eraisikutelt eluaseme üürimine õnnestub aga reeglina vaid kuni aastaks korraga - pikemalt ei luba jällegi korteriühistud.

Keskmine riiklikult kontrollitud üürihind Stockholmis on 6518 Rootsi krooni (ligi 700 eurot) keskmiselt 66-ruutmeerise korteri eest. Seevastu eraisikult üürides on hinnad umbes kahekordsed, vaatamata seadustele, mis peaksid tagama, et üürnikud ei maksa üle turu keskmise hinna.

Ranged seadused ei aita

Välismaalastest töötajad ei saa loota ka oma tööandja antavale eluruumile, kuivõrd ranged seadused keelavad nii ettevõtetel kui ka eraisikutel osta hulgi kokku eluasemeid samas piirkonnas. Mõned on selle lahendanud hoopis maa kokkuostmisega.

Teoorias on Rootsi eluaseme üürituru mõte kindlustada igaühele, kes ei taha kinnisvara osta, seda taskukohase ja kontrollitud hinnaga üürida. Vahendajaks võib olla kas kohalik omavalitsus või riiklikult heaks kiidetud erafirma. Kes lõpuks oma üürilepingu sõlmitud saab, võib seda suhteliselt eluaegse garantiiga ka pidada.

Stockholmis on selline üüriturukorraldus aga moondunud - enese eluasemejärjekorda võtnu leiab eest poole miljoni ootaja pikkuse üürijärjekorra. Järjekord on alates 2007. aastast seitsme aastaga kahekordistunud.

Hinnad läksid lakke 2013. aastal, mil jõustus seadus, mis lubas eraisikutel lähtuda üürihinna määramisel oma eluasemelaenu maksetest, mitte enam piirkonna võrreldavatest üürihindadest.

Sellised kohalikud globaalse turuga tööandjad nagu H&M, Ericsson ning Spotify kasutavad oma välismaalastest töötajatele eluasemete leidmisel vahendusfirmade abi - sedasi saavad töötajad lühiajalisi üürilepinguid, et neil oleks võimalik üldse Stockholmis tööle asuda. Väiksematel ettevõtetel pole niisuguse teenuse võtmiseks aga ei aega ega ka raha.

Linnavalitsus on lubanud ehitada 2020. aastaks juurde 40 000 korterit, lisaks ka moodulelamuid, et aastakümneid kestnud kriisi leevendama asuda. Ettevõtted on ootel.

Toimetaja: Merilin Pärli



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema