Riiklikult korraldatud üürituru varjupool ehk Stockholmi sündroom: lõputu korterijärjekord ({{commentsTotal}})

Stockholm
Stockholm

Viimastel nädalatel on sotsid asunud kuulutama oma osa elluviimist koalitsioonilepingust ehk riiklikult korraldatud üüripindade väljaehitamist. Õhinaga on eeskujuks toodud Soomet ja Rootsit. Stockholmis tuleb aga oodata riigikorteri üürimise järjekorras nii kaua, et seda tahetakse panna juba kuulsasse Guinnessi rekorditeraamatusse.

Stockholm ägab kroonilise üüripindade puuduse all. Seetõttu võib rõõm sellesse linna töö leidmisest jääda üürikeseks - elada pole kusagil, vahendab BBC.

Keskmiselt tuleb Stockholmi riiklikku üürikorterit oodata järjekorras üheksa aastat. Kui eelistada mõnd populaarsemat piirkonda, venib ooteaega aga juba mitmekümne (!) aastani.

Keeruline on leida isegi tuba ühiskorteris, kuivõrd Rootsis on üksi elavaid inimesi rohkem kui igal pool mujal Euroopa Liidus.

Stockholm on Euroopa kõige kiiremini kasvav pealinn eeskätt immigratsiooni tõttu, millele lisavad oma panuse ka vilgas idufirmandus ning Euroopa üks suuremaid sündivusi. Kõik see kokku on kasvatanud Stockholmi elanikkonda koos seda ümbritsevate asumitega viimase seitsme aastaga 250 000 elaniku võrra.

Vaatamata rangetele ehitusregulatsioonidele ja puudlikele investeeringutele elamufondi viimastel aastakümnetel, pole valitsused suutnud pikaajalistele elanikele piisavalt elupindu juurde rajada, viimatistest elanikest rääkimata.

Rahvusvahelised ärid ähvardavad lahkuda

Populaarne muusikastriimimise ettevõte Spotify, mille peakontor asub Stockholmis, ähvardas oma avalikus pöördumises, et jätkab oma ettevõtte laiendamist mujal, juhul kui valitsus kiiremas korras midagi ette ei võta. Sellele järgnes ka ettevõtte töötajate protestimiiting parlamendihoone ees, kutsudes poliitikuid üles keskenduma elupindade kitsikuse mõjule välismaiste talentide toomisel tööjõuturule.

Nii ongi kujunenud olukord, kus paljud välismaalased võtavad eluasemeid kohalikelt pikaajalisele rendile, kuivõrd ka ostuhinnad on ainuüksi viimase aastaga teinud 14-protsendise hüppe. Samuti eelistavad välismaalased üürimist ostmisele ka selleks, et säilitada oma karjääriplaneerimises paindlikkust. Eraisikutelt eluaseme üürimine õnnestub aga reeglina vaid kuni aastaks korraga - pikemalt ei luba jällegi korteriühistud.

Keskmine riiklikult kontrollitud üürihind Stockholmis on 6518 Rootsi krooni (ligi 700 eurot) keskmiselt 66-ruutmeerise korteri eest. Seevastu eraisikult üürides on hinnad umbes kahekordsed, vaatamata seadustele, mis peaksid tagama, et üürnikud ei maksa üle turu keskmise hinna.

Ranged seadused ei aita

Välismaalastest töötajad ei saa loota ka oma tööandja antavale eluruumile, kuivõrd ranged seadused keelavad nii ettevõtetel kui ka eraisikutel osta hulgi kokku eluasemeid samas piirkonnas. Mõned on selle lahendanud hoopis maa kokkuostmisega.

Teoorias on Rootsi eluaseme üürituru mõte kindlustada igaühele, kes ei taha kinnisvara osta, seda taskukohase ja kontrollitud hinnaga üürida. Vahendajaks võib olla kas kohalik omavalitsus või riiklikult heaks kiidetud erafirma. Kes lõpuks oma üürilepingu sõlmitud saab, võib seda suhteliselt eluaegse garantiiga ka pidada.

Stockholmis on selline üüriturukorraldus aga moondunud - enese eluasemejärjekorda võtnu leiab eest poole miljoni ootaja pikkuse üürijärjekorra. Järjekord on alates 2007. aastast seitsme aastaga kahekordistunud.

Hinnad läksid lakke 2013. aastal, mil jõustus seadus, mis lubas eraisikutel lähtuda üürihinna määramisel oma eluasemelaenu maksetest, mitte enam piirkonna võrreldavatest üürihindadest.

Sellised kohalikud globaalse turuga tööandjad nagu H&M, Ericsson ning Spotify kasutavad oma välismaalastest töötajatele eluasemete leidmisel vahendusfirmade abi - sedasi saavad töötajad lühiajalisi üürilepinguid, et neil oleks võimalik üldse Stockholmis tööle asuda. Väiksematel ettevõtetel pole niisuguse teenuse võtmiseks aga ei aega ega ka raha.

Linnavalitsus on lubanud ehitada 2020. aastaks juurde 40 000 korterit, lisaks ka moodulelamuid, et aastakümneid kestnud kriisi leevendama asuda. Ettevõtted on ootel.

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: