Herkeli tool kõigub ({{commentsTotal}})

Vabaerakonna praeguse esimehe Andres Herkeli tool kõigub. Peatsetel esimehe valimistel kavatseb tema kohale kandideerida praegune aseesimees Jaanus Ojangu. Herkeli arvates pole ühtki veenvat põhjust, miks Vabaerakond peaks liidrit vahetama. Erakonna esimees valitakse 5. juunil toimuval üldkoosolekul.

Aseesimees Jaanus Ojangu ütles, et Andres Herkelil oleks aeg esimehe toolilt taanduda. Ojangu sõnul on Herkel keskendunud tööle Riigikogu fraktsiooni esimehena ja erakonna ülejäänud osa on kõrvale jäänud. Kasatud on vaid üksikud, kes siis avalikkuse ees domineerivad. Ka piirkondadega pole piisavalt tööd tehtud. Teemaks tuli ka erakonna maailmavaateline positsioon. See, et asutakse tsentrist paremal, pole kindlasti piisav määratlus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Aga kuidas eristutakse teistest parempoolsetest erakondadest?

"Meie tekkeloos on palju süsteemikriitikat ja see puudutab nüüd seda, kuidas demokraatia Eestis üldse toimib, kuidas toimib erakondade rahastamine. Kuidas toimivad kohalikud kogukonnad, milliseid õigusi neil on," selgitas Vabaerakonna esimees Andres Herkel.

Et seesama teistest paremerakondadest eristumine on raske küsimus, selgub ka Jaanus Ojangu jutust. Ühtset tugevat sõnumit, mis aitaks parempoolse ilmavaatega inimesel just Vabaerakonda valida, praegu pole.

"See oligi minu põhiline lause siin debatil, et see sõnum peab olema selgem, konktreetsem, ta tuleb selliselt välja tuua, et ta oleks üheselt mõistetav. Kas teie praegu sõnastaksite selle sõnumi? Ma tahan, et me jõuaksime meeskonnaga selleni," rõhutas Vabaerakonna aseesimees Jaanus Ojangu.

Ojangu sõnul on piirkonnad praegu algstaadiumis ja ootavad erakonnalt igasugust abi.

"Piirkonnad vajavad tuge, abi, õpetust ja samu neid tugevaid ideid, millega hakata edasi tegutsema," kinnitas Ojangu.

Herkel ütleb, et Vabaerakonnal on toetajaid ilmselt palju rohkem kui need, kes on erakonnaga kaasa tulnud.

"Eestis üldse on nõnda, et kohalikud liidrid on niiöelda sundparteistatud varasematel aegadel, aga praegusel segaduste ajastul paljud neist vaatavad lootusrikkalt Vabaerakonna poole," väitis Herkel.

Vabaerakonna Pärnu piirkonna juht Heli Künnapas tõdes, et piirkonnad on küll iseseisvad, aga mõistagi suure erakonna osa.

"Eks me püüame seal kahe vahel seista ja keskteed leida. Aga kuna me oleme väike erakond ja suuresti läheb tähelepanu fraktsiooni tööle, siis ega piirkonnad jah ülemäära tähelepanu pole saanud," nõustus ka Künnapas.

Künnapase sõnul on aga Vabaerakonna uue tegevjuhi Vello Väinsalu ajal olukord siiski palju paranenud.

Toimetaja: Merilin Pärli



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: