Põlevkivi tulevik sõltub tänastest otsustest ({{commentsTotal}})

Maailmaturu madalad õlihinnad on räsinud Eesti põlevkivitööstust. Eesti mäeseltsi aastakonverentsil vaeti põlevkivi kaevandamise ja -töötlemise tulevikku.

Saja aasta eest alustati Eestis põlevkivi kaevandamist ja Kukruse järgi sai see nimeks kukersiit. Saja aastaga on kaevandatud põlevkivi üle miljardi tonni. Sellest on toodetud elektrit, aetud õli, gaasi ja bensiini ning valmistatud mitmesuguseid keemiatooteid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kas tuleb kahesajas aastapäev, see sõltub väga palju meie enda tarkusest kui palju me suudame põlevkivitooteid, ennekõike õli viia kaasaja standarditele. Me peame tema väävlisisaldust oluliselt vähendama, selleks, et ta oleks laevakütusena konkurentsivõimeline ka pikemas perspektiivis," rõhutas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Kalev Kallemets.

Põlevkivitööstuse säilimiseks pole Kallemetsa sõnul mõistlik kahjumis olevat sektorit täiendavalt maksustada. Valitsus on tegelemas ka ülejäänud keskkonnatasude analüüsi ning ressursitasude paketi ettevalmistamisega, mis saaks tuua kaasa pikemaajalise stabiilsuse põlevkivitööstuse.

"Põlevkivi on olnud ja läbi aegade toetanud meie Eesti riigi tööstust, meie Eesti riigi igapäevaelu ja nii elektri baasil kui ka põlevkiviõli ja ka peenkeemiana, millega on tegelenud minevikus ka VKG. Olenevalt muidugi turusituatsioonist võib see kindlasti tagasi tulla ja anda võib-olla veel ka suuremat kasumit," arvas mäeseltsi juhatuse liige Margus Lokko.

Eesti mäetööstus ei ole üksnes põlevkivi ja ehitusmaterjalid. Juba aastakümneid on küsimuse all meie rikkus ja nuhtlus fosforiit.

"Täna on situatsioon selline, et meie teadmised nii töötlemise kui ka kekkonnamõjude kui ka majanduslikes küsimustes on selgelt puudulikud. Me peame mitu aastat veel tegema tõsiseid, põhjalikke uurimistöid ja siis me saame teha otsuseid, ka see on kasutatav, millistes mahtudes ja kas me saame seda teha keskkonnasõbralikult," rõhutas Kallemets.

Põlevkivitööstuse osakaal Eesti sisemajanduse kogutoodangust on viie protsendi ümber. Kaevandamiskõlblikku põlevkivi leidub Eestis veel üle miljardi tonni.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: