Ukraina võõrtöölised on Tartumaa istanduses juba vanad tuttavad ({{commentsTotal}})

Tartumaal asuvas maasikaistanduses töötab sel suvel 50 Ukrainast pärit võõrtöölist. Mõned neist on istanduses juba kolmandat aastat järjest, kuna Ukraina keerulise majandusliku olukorra tõttu teenivad nad Eestis ühe kuuga sama palju kui kodus poole aastaga.

Ukraina töölised teevad 8-tunniseid tööpäevi. Töö on iseenesest suhteliselt lihtne, põllu sisse on tehtud valmis augud, kuhu on vaja sisse asetada maasikataim ja siis muld kinni lükata ning taim ära fikseerida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Töö käigus väsib selg veidi ära ning sõrmed jäävad mulla kompimisest valusaks, kuid ukrainlastele meeldib see töö väga.

Istanduse juht Valdis Kaskema võttis esimesed ukrainlased tööle kolm aastat tagasi tuttavate kaudu, kuna Eestis pole vajalikku hulka hooajalist tööjõudu kevadeti saada. Esimesel aastal tuli neid 7, järgmisel 20 ning tänavu juba 50.

"Me oleme siin nagu kodus. Tuleme - me tuleme koju. Läheme Ukrainasse - läheme samuti koju," kirjeldas tööline Jelena.

Maasikapõllul töötab nii juuksureid, õpetajaid kui ka näiteks massööre. Mõned neist on Eestis juba kolmandat suve järjest. Siia tulevad nad kodus valitseva keerulise poliitilise ja majandusliku olukorra tõttu.

"Meil Ukrainas palgad ja hinnad ei vasta üksteisele. Hinnad on Euroopa omad, palk on Ukraina oma," tõdes Jelena.

"Meile meeldib siin. Hea suhtumine, eestlased on väga heatahtlik rahvas. Suhtuvad meisse hästi, sellepärast töötame siin," põhjendas tööline Juri.

Ukrainlased elavad istanduse kämpingutes, kus nad veedavad ka oma vaba aega pärast kaheksatunnist tööpäeva.

"Tegeleme spordiga. Iga päev on meil saun, poeskäimised, siin on ilus loodus, on, kus jalutada, on park. Ei igavle," kiitis Juri.

Eestis töötamise teeb kergemaks see, et ukrainlased saavad nii omavahel kui ka kohalikega vene keeles suhelda. Mõned õpivad aga veidi eesti keeltki.

"Tere! Aitäh! Palun! Tere hommikust! Maasikas - kohustuslik," demonstreeris Olga oma eesti keele oskust.

Osadel maasikakorjajatel ei olegi kodumaal püsivat tööd. Teised võtavad end aga Ukrainas paariks kuuks töölt vabaks ning tulevad siia.

"Põhimõtteliselt neil tasub isegi üheks kuuks tulla. See, mis nad siin teenivad ühe kuuga, on juba Ukrainas poole aasta palk või rohkemgi, kuidas kellelegi," selgitas Kindel Käsi OÜ juht Valdis Kaskema.

Võõrtööliste palkamise muudab ettevõtte jaoks aga keeruliseks seadus, mille järgi tuleb väljaspoolt Euroopa Liitu tulevatele töötajatele maksta koefitsiendiga palka. See tähendab, et kui Eesti eelmise aasta keskmine brutopalk oli umbes 1100 eurot kuus, siis Ukraina töölistele tuleb maksta peaaegu 1400 eurot kuus.

"Siis see maasika hind tuleb suurusjärk juba euro kallim kui Poola maasikas. Miks luua sellist olukorda. Siis peaks olema kehtestatud ka Eesti maasikale miinimumhind viis eurot ja siis seda peaks kontrollima, et keegi odavamalt ei müü. See ei ole ju normaalne," põrutas Kaskema.

Sel aastal võttis maasikaistandus ukrainlased tööle Eesti viisadega, lootuses, et seadust muudetakse. Kaskema sõnul pärsib see aga sektori arengut.

"Kui seda seadust tõesti ei muudeta, siis ongi järgmisel aastal niimoodi, et ega keegi enam otseviisaga ei tule. Üritatakse igalt poolt, kas siis läbi Poola firma või Leedu firma või kus iganes keegi midagi välja mõtleb, üritatakse tuua ja siis jäävad üldse Eesti riigil maksud saamata," ennustas Kaskema.

Ukrainlased ütlesid, et kuigi nad sooviksid ehk oma elu Eestiga siduda, siis lühiajalise töötamise viisaga tohivad nad siin olla vaid kuni kuus kuud. Pikaajalise töö viisa protseduurid on aga liiga keerulised.

Toimetaja: Merilin Pärli



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: