Ühiskonnategelased pakuvad presidendiks Allar Jõksi ({{commentsTotal}})

{{1463987538000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

14 ühiskonnategelast pöördusid avalikkuse poole ettepanekuga valida Eesti presidendiks Allar Jõks. Üks algatajaid, Annika Uudelepp põhjendab algatust sooviga tulla erakondadele appi sobiva parteideülese kandidaadi leidmisel.

"Eesti riigi eesotsas on olnud tublid juhid, Eestil on läinud hästi. Selles on oma roll nii poliitikutel, ettevõtjatel, kultuuritegelastel, ametnikel kui kõigil Eestimaa inimestel. Meil on olnud riigina ja selle riigi kodanikena erinevaid eesmärke ja sihte ja sellest tulenevalt ka erinevaid ootusi meie riigi juhtimisele. Täna näeme selgelt, et kasvanud on ootused riigipea rollile ühiskonna liitjana," kirjutavad ühispöördujad.

"Seepärast ei saa riigipea olla pelgalt ühe erakonna lemmik. Riigipea ei saa olla tagatubade projekt. Ta peab olema suveräänse ja vaba Eesti liider, kel on ühiskonnas laiapõhjaline toetus ning soov ja võime inimesi ühendada. Ta peab olema seda võimet ka tõestanud. Sildistamine ja oponentide alandamine peab jääma minevikku. Kõigil on ja peab olema võimalus ühiskonnas osaleda ja kaasa rääkida. Oleme väike riik ja iga inimene on tähtis," seisab pöördumises.

Allakirjutanud leiavad, et Allar Jõks on oma suveräänse ja iseseisva mõtlemise ja tegutsemisega näidanud selgroogu ühiskondlikes debattides. Nende hinnangul on Jõksil julgust avada tundlikke teemasid.

"Eesti president peab kaitsma põhiseadust, ühendama rahvast ja olema õiglane. Allar Jõks on seda teinud nii kohtunikuna, õiguskantslerina kui ka hiljem advokaadina töötades," rõhutatakse pöördumises.

Allakirjutanud leiavad, et Jõksi võiks presidendiks valida riigikogus. "Kutsume riigikogus esindatud erakondi üles toetama Allar Jõksi kandidatuuri Eesti Vabariigi presidendi ametikohale. Eesti on alati võitnud ausas konkurentsis. Iseloomustagu see ka käimasolevaid kampaaniad ja tulevase riigipea isikut," soovitavad algatajad.

"Ühineme sõnadega, mis jäid kõlama Allar Jõksi tänavu jaanuaris Postimehes ilmunud arvamusavaldusest: „Valitava presidendi väljakutseks saab olema ühendada kahte vastandlikku pilti unistuste Eestist."," lõpetasid allakirjutanud oma pöördumise.

Allakirjutanute seas on viljakusarst Andrei Sõritsa, poliitikauuringute keskuse Praxise pikaaegne juht Annika Uudelepp, tehnoloogiaettevõtja ja AS Helmes juht Jaan Pillesaar, reklaamibüroo Der Tank juht Joel Volkov, Tallinna Kaubamaja suuromanik Jüri Käo, kriminoloogiaprofessor Jüri Saar, Avatud Eesti Fondi juht Mall Hellam, semiootik Mihhail Lotman, näitleja ja muusik Peeter Volkonski, transiidiettevõtja Raivo Vare, geoloogiaprofessor Rein Einasto, omavalitsustegelane Teet Reedi, ettevõtja Terje Kross ja lavastaja ning teatri NO99 juht Tiit Ojasoo.

Uudelepp: Jõks ei oleks ühegi erakonna kontrolli all

Üks pöördumise algatajaid, Annika Uudelepp selgitas Vikerraadio uudistele, et nad tulid oma initsiatiivgrupiga appi erakondadele, kes on otsimas sobivat parteideülest kandidaati.

"Praegune ajahetk Allari kandidatuuri väljakäimiseks oli tingitud sellest, et otsitakse n-ö parteideülest kandidaati ehk inimest, kes ei ole otseselt ühegi erakonna liige, pole poliitiliselt seotud olnud ühegi erakonnaga, on samas tuntud ja võiks sobida paljudele erakondadele," põhjendas Uudelepp.

"Neist inimestest, kes sellele pöördumisele alla on kirjutanud, osa on ise arvanud, et Allar Jõks võiks olla hea president Eestile, aga osadega on Allar ka ise nõu pidanud ja küsinud, et mis sa arvad. Mina kuulun nende hulka, kellega Allar nõu on pidanud ja mina olen arvanud, et ta sobiks väga hästi. Allar Jõks on teinud väga palju ühiskonnas olulisi asju – õiguskantslerina, kodanikuaktivistina, advokaadina nähtav, kommunikeerinud oma tegevust," iseloomustas Uudelepp.

Uudelepp selgitas, et presidendivalimiste teema on olnud jutuks paljudes seltskondades ning sedasi koorus välja mõte teha ettepanek kodanikualgatuse korras.

"Presidendi põhiline eesmärk ja ülesanne võiks olla teenida Eesti rahvast, mitte kitsalt üht või teist erakonda, ja seda Allar Jõks kindlasti suudaks. Tema senine käitumine, usaldusväärsus, väljaütlemised, sõltumatus, oma peaga mõtlemine näitavad, et tema ei oleks ühegi erakonna kontrolli all, st et üks erakond suudaks presidendi oma käe järgi väänata. Meil ei ole ühtegi parteilist kandidaati, kes täna kõiki erakondi rahuldaks," rõhutas Uudelepp.

Vare: Jõks tuleb otse elu keskelt

Ettevõtja Raivo Vare põhjendas Jõksi toetamist sellega, et presidendivalimistega kerkib üles ühiskonna tasakaalustamise teema ning tema arvates on Jõksil selleks vajalikud eeldused. "Teiseks see, mis meid kõiki võib-olla ühendas, on arusaam, et tegu on põhiseaduse usaldusväärse garandiga, mitte erakondade tagatoa produktiga," märkis Vare Vikerraadio saates "Uudis+".

Jõksil on ettevõtja sõnul üks unikaalne omadus - kui seni välja käidud nimed on pärit avalikust sektorist, siis tema on erasektorist, ehkki tugeva avaliku sektori kogemusega.

"Ta on reaalse eluga kõige rohkem kokku puutunud, sest olen isegi avalikku tippu katsunud ja tean, et paari-kolme aastaga lähevad jalad maast lahti ning infoväli hakkab irduma sellest, mis toimub maa peal, ja inglitiivad tekivad selga. Ta tuleb otse elu keskelt ja veel erasektorist. See on ka üks väga tugev argument nii minu kui mõne teise ettevõtja jaoks, kes siia alla kirjutanud on," nentis Vare.

Ta lisas, et Jõksi eelis on ka tugev seotus kodanikuühiskonna programmide ja projektidega ning teda teatakse ka väljaspool Toompead. Paraku ei julgenud transiidiärimehe sõnul mitmed inimesed, kes toetavad Jõksi kandideerimist ja olid ka selle idee autorite seas, pöördumisele alla kirjutada ning see, et oleme sellisesse punkti jõudnud, on vale.

Allar Jõks teeb täna avaliku pöördumise kell 14 algaval pressikonverentsil.

Toimetaja: Merilin Pärli, Karin Koppel



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: