Graafik: mullu ületas taasiseseisvunud Eestis esmakordselt sisseränne väljarände ({{commentsTotal}})

Eestisse rändas eelmisel aastal sisse 15 413 inimest ja välja 13 003 inimest ehk rändesaldo oli 2410 ja loomulik iive -1336, mis tähendab, et sisseränne kompenseeris negatiivsest loomulikust iibest tingitud rahvaarvu vähenemise.

Kõige aktiivsemad välisrändes osalejad olid 20–39-aastased ning enamikus vanuserühmades ületas sisseränne väljarände, erandiks olid 10–14-aastased ja 25–29-aastased, teatas statistikaamet.

Mehi saabus ja lahkus arvuliselt rohkem kui naisi, kuid rändesaldo põhjal saab öelda, et endiselt jääb välismaale elama rohkem naisi kui mehi. Sisserändajatest 52 protsenti ja väljarändajatest 69 protsenti olid Eesti kodanikud, seega endiselt moodustab enamuse välisrändest Eesti enda kodanike edasi-tagasi liikumine.

Sisserändajatest 21 protsenti olid EL-i kodanikud ja 27 protsenti kolmandate riikide kodanikud. Väljarändajatest 15 protsenti olid EL-i kodanikud ja 10 protsenti omas muud kodakondsust.

Sisserändavad EL-i kodanikud olid nooremad kui sisserändavad Eesti ja teiste riikide kodanikud, mis Eesti kodanike puhul on seletatav sellega, et tegemist on peamiselt tagasirändajatega.

Välisrändes kõige rohkem esindatud kodakondsustest langes välisrände saldo tulemusena ainsana Eesti kodanike arv. Kõige rohkem kasvas kolmandate riikide kodakondsusega isikute arv.

Välisrände tulemusel jääb Eestisse kõige rohkem Ukraina, Venemaa ja Soome kodanikke. EL-i kodanike ja määratlemata kodakondsusega isikute sisse- ja väljaliikumised tasakaalustasid üksteist.

Enamik neist, kelle ränderiik on teada, on läinud Soome või saabunud Soomest. Peamised väljarände sihtriigid on ka teised kõrgelt arenenud Euroopa riigid nagu Suurbritannia ja Saksamaa.

Sisserände peamised lähteriigid on lisaks Soomele ka Ukraina ja Venemaa. Sünniriigilt on 49 protsenti sisserännanutest pärit Eestist, 11 protsenti Venemaalt ja kaheksa protsenti Ukrainast. Lahkujatest on sündinud 68 protsenti Eestis, üheksa protsenti Venemaal ja neli protsenti Soomes.

Toimetaja: Marek Kuul, Merit Maarits



"Suud puhtaks": kuidas kaotada lähisuhtevägivald?

Lähisuhtevägivald. See on kõige varjatum vägivallavorm ja ühtlasi on see Eestis kõige levinum vägivallaliik. Miks on nii, et väga paljude jaoks meie seast on kodu kõige ohtlikum paik, küsis sellenädalane saade "Suud puhtaks".

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.