Erakonnad Jõksi kandideerimisest: Langi arvates ei vasta Jõks nõudmistele, Reps keskendub oma kandidatuurile, Herkel tervitab ({{commentsTotal}})

{{1463996057000 | amCalendar}}

Erakondade esindajate suhtumine Allar Jõksi võimalikku kandidatuuri on ettevaatlik, sest õiguskantslerina oli ta üsna teravas vastasseisus nii Kesk- kui ka Reformierakonnaga.

Rein Lang Reformierakonnast arvab, et Jõksil on õigus kandideerida, kuid õhus on mitmeid küsimusi, vahendasid ERRi raadiouudised.

"Eesti Vabariigi president esindab Eesti Vabariiki välissuhtlemises ja on riigikaitse kõrgem juht, nii on must valgel kirjas. Mina nüüd ei oska küll öelda, milline võiks olla Allar Jõksi viimase kahe aasta jooksul omandatud kompetents selles vallas," oli Lang kriitiline.

"Reformierakond on küll täiesti selgelt öelnud, et meie tahame näha presidenti, kes oleks suuteline esindama Eestit välissuhtlemises ja olema riigikaitse kõrgem juht ehk kelle kompetents oleks justnimelt välis- ja julgeolekupoliitikas, mis on kõige olulisem nii arvestades seda ajastut, kus me täna elame, kui ka kehtivat põhiseadust," rõhutas Lang.

Keskerakonna ühe tiiva võimalik presidendikandidaat Mailis Reps leiab, et Jõksi esilekerkimine polnud üllatus.

"Allar Jõksi nimi käis läbi juba umbes kuu aega tagasi, aga siis ta võttis järelemõtlemisaja, nii nagu kõik kandidaadid on sügavalt järele mõelnud ja ju ta siis täna suure tõenäosusega otsustab, et miks mitte tulla sellesse võitlusesse kaasa," arvas Reps. "Keskerakond keskendub täna kindlasti oma kandidaatidele ja oma debatile," oli Repsi seisukoht.

Vabaerakonna juht Andres Herkel aga tervitab Jõksi kandideerimissoovi.

"Kindlasti on see rõõmustav sündmus ja täiesti arvestatav, et siit saab edasi minna ka teiste erakondadega. Eks me peame seda isekeskis kaaluma," jättis Herkel otsad siiski lahtiseks.

IRL-i esimees Margus Tsahkna peab Jõksi otsekoheseks väljaütlejaks. "Ta on tõesiseltvõetav kandidaat, keda ei saa kahtlustada ükspuha millise erakonna sobingutes. See võib olla tema edu rahva poolt vaadatuna või siis ebaedu erakondade poolt vaadatuna," ütles IRL-i juht "Aktuaalsele kaamerale".

SDE riigikogu fraktsioonijuht Andres Anvelt ootaks ära Jõksi programmilised seisukohad. SDE eelistatud kandidaat selgub 4. juunil.

Toimetaja: Merilin Pärli



"Vehkleja""Vehkleja"
"Vehkleja" jõuab USA kinolevisse

2015. aastal linastunud Eesti-Soome koostööfilm "Vehkleja" jõuab juulist USA kinolevisse.

Gumbet, Tyrgi.Gumbet, Tyrgi.
Türgit ja Kreeka saari raputanud maavärinas hukkus vähemalt kaks inimest

Türgi edelaosa rannikupiirkonda ja lähedalasuvaid Kreeka saari raputas neljapäeval maavärin magnituudiga 6,7, milles jättis elu vähemalt kaks inimest, teatasid kohalikud võimuesindajad ja meedia.

Uuendatud: 14:58 
"1944""1944"
Forum Cinemas Baltic tegevjuht Kristjan Kongo: kodumaised filmid on muutunud kinodes tugevamaks

20. juuli "Huvitaja" keskendus filminduse ja kinokultuuri arengule, kus juttu tuli nii Eesti kinomaastiku kasvust kui ka Netflixist, mis haarab ka aina suuremat turuosa. Avaldame täismahus intervjuu Forum Cinemas Baltic tegevjuhi Kristjan Kongoga.

FC Flora - FC LevadiaFC Flora - FC Levadia
TÄNA OTSE | A. Le Coq Arenal kohtuvad Levadia ja Trans

Täna algusega kell 19.25 algab ETV2 vahendusel jalgpalli Premium liiga mäng Tallinna Levadia - Narva Trans. Kohtumist kommenteerivad Tarmo Tiisler ja Jan Harend, stuudios on Alvar Tiisler.

oluline teadusavastus
Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.Uuringu autor Chris Clarkson selgitamas reservaadi valvuritele väljakaevamistel toimuvat.
Video ja fotod: inimesed jõudsid Austraaliasse seniarvatust palju varem

Lugu sellest, kuidas või millal esimesed inimesed Austraaliasse jõudsid, on jutustatud pikka aega ja väga erineval moel. Täna ajakirjas Nature avaldatud uurimus annab sellele loole veel ühe ja üha enam üllatusi, aga ka küsimusi tekitava peatüki.

Teemat kommenteerib Mait Metspalu

Kaustik nimedega.Kaustik nimedega.
"Tegusa Tallinna" koosolekul oli kaustik võimalike nimekirja liikmetega

ERR-i fotograaf sai pildile Urmas Sõõrumaa, Jüri Mõisa ja Mart Luige valimisliidu koosolekul laua peal olnud kaustiku, kuhu oli kirja pandud hulk nimesid.

Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.Üliõhuke sensor ja töökorras kunstsüda.
Tehnologiauudised: pehme süda ja pehmed kullast andurid

Maailmas on 26 miljonit inimest, kes vajavad uut südant. Praegu on selleks ainus võimalus saada doonorsüda teiselt inimeselt. Lähitulevikus on aga loodetavasti võimalik kasutada silikoonist tehissüdant, mis on juba praegu olemas, ühe väikese puudusega... Teadusmaailmas pakuvad üha rohkem kõneainet pehmed ja kantavad sensorid ning Jaapanis ollakse just ühe selise tehnologiaga tehtud läbimurre.

Äike.Äike.
Miks ei tohi äikese ajal puu alla varju minna?

Juba lasteaedades ja koolis õpetatakse meile, et äikese ajal ei tohi puu alla varju minna. Kuid miks? Kiire küsitlus kümne inimese hulgas andis levinuimaks ligikaudu sellise arvamuse: välk lööb puusse, see läheb põlema ning võib inimesele peale kukkuda. Kindlasti on ka see võimalik, kuid tegelikult on vastus sootuks muu.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.
Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine

Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab reporter Allan Rajavee.

Koolilõpetamiste eel portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema