46 päeva Varssavi tippkohtumiseni: olukord NATO-s on ärev ja Varssavis pinged ei vaibu ({{commentsTotal}})

{{1463990435000 | amCalendar}}
NATO liikmesriikide lipud Brüsselis.
NATO liikmesriikide lipud Brüsselis. Autor/allikas: Yves Herman/Reuters/Scanpix

Riigikogus toimus avalik arutelu "Eesti ootused NATO tippkohtumiseks", kus Eesti julgeolekueksperdid nentisid, et eelseisev suvi tuleb pingeline, sest Varssavi tippkohtumisel langetatakse otsuseid, mis küll kasvatavad Baltimaade regioonis turvalisust, kuid NATO naasmine külma sõja paradigma juurde võib tõenäoliselt pingestada Venemaa ja allianssi suhteid.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse (RKK) juhataja Jüri Luik nentis, et kuigi lähenemas on suvehooaeg ehk periood mil oodatakse sündmuste vaibumist, tuleb tänavune suvi siiski pingeline. "Pinge Euroopa julgeolekumaastikul on täiesti tuntav ja suveperioodi jääb ka hulk sündmusi, mis ajutiselt suurendavad pinget, kuid millel on pikas perspektiivis rahustav mõju, nii ka Varssavi tippkohtumisega," rääkis Luik.

RKK juhi sõnul ootab NATO-t ees märkimisväärne paradigma muutus, kuna allianss on naasmas külma sõja aegse lähenemise juurde. "See on kindel ja ühene vastuseis nõukogude totalitarismile, mis viis selle lagunemisele, täna seisame vastu Venemaa agressioonile ja on loomulik, et NATO kasutab samu meetodeid, kuigi mitte külma sõja aegseid meetodeid kopeerides," selgitas Luik.

Luik: Trump on prognoosimatu suurus

Kuigi Varssavi tippkohtumiselt on oodata NATO väekontingendi suurendamist allianssi idatiival, siis Luige hinnangul on USA presidendivalimistel Donald Trumpi saatev edu murettekitav areng ja potentsiaalne ebastabiilsuse allikas.

"Pinge Euroopa julgeolekumaastikul on täiesti tuntav ja suveperioodi jääb ka hulk sündmusi, mis ajutiselt suurendavad pinget, kuid millel on pikas perspektiivis rahustav mõju, nii ka Varssavi tippkohtumisega," rääkis Luik.

"Trumpi on teinud NATO-suunal kuude kaupa kõlavaid avaldusi, mis on tekitanud ekspertide vaidluse, kas see, mida ta räägib, ongi see, mida ta mõtleb, või Valgesse Majja jõudes muutub tema poliitika igavaks," rääkis Luik.

RKK juhi sõnul puudub vastuoluliste seisukohtadega silmapaistnud USA suurettevõtjal välispoliitiline minevik, mistõttu pole võimalik prognoosida tema otsuseid. Samuti puuduvad Luige väitel Trumpil välispoliitika alased nõunikud.

Jonatan Vseviov: ei tasu unustada, et NATO on tuuma-allianss

Kaitseministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov nentis samuti, et ajad on ärevad ja mitte ainult alliansis. "NATO tippkohtumine tuleb oluline, meie jaoks ilmselt olulisim pärast 2002. aastat kui meid otsustati NATO-sse võtta. Ettevalmistav töö selleks käinud Eestis juba aastate kaupa," kinnitas Vseviov.

Tema sõnul on Eesti kaitseplaneerimine alati lähtunud sellest, et Venemaa võib kasutada sõjalist jõudu oma agressiivse poliitika realiseerimiseks. "Heidutus- ja kaitsehoiak siin regioonis ei saa olla lihtsalt deklaratsioon, peab baseeruma millelgi reaalsel ja demonstreerima, et kollektiivkaitse käivitub päevast null edukalt ja ülekaaluka jõuga," toonitas kantsler Vseviov.

"NATO-l puudub soov kujundada ümber piire maailmas, kuid liitlaste hoiak on kindlameelne ning kaitsev," kinnitas Vseviov.

Seejuures märkis kantsler, et tegemist ei ole agressiivse hoiaku, vaid kaitsega. "NATO-l puudub soov kujundada ümber piire maailmas, kuid liitlaste hoiak on kindlameelne ning kaitsev," kinnitas Vseviov. Ühtlasi meenutas kaitseplaneeringute eest vastutav asekantsler, et NATO ülim tagatis on tuumarelv ja fakt on see, et NATO on tuumaallianss.

"Seda ei tasu ära unustada ajal, mil maailmas on riike, kes toovad tuumaelemendid esile," sõnas Vseviov.

Kyllike Sillaste Elling: NATO ja EL peavad

Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsleri Kyllike Sillaste Elling ütles, et Varssavi tippkohtumise narratiiv tuleb laiem, kui ainult Venemaa ja idaoht, kuigi Eesti jaoks on antud probleemistik peamine prioriteet.

"NATO lõunasuunal on veel muud ohud nagu nõrgad riigid ja valitsused, ekstremism, migratsioonikriis," märkis Elliste. Samuti märkis välisministeeriumi asekantsler, et idaohu küsimuses on paljude NATO liikmete jaoks oluline dialoog Moskvaga.

"Venemaaga peab rääkima, kuid tugevalt positsioonilt ja seda ei saa teha enne kui NATO enda heidutuspool on paigas," selgitas Elling.

"Venemaaga peab rääkima, kuid tugevalt positsioonilt ja seda ei saa teha enne kui NATO enda heidutuspool on paigas," selgitas Elling. Tema sõnul on oluline, et NATO võtaks vastu ühisdeklaratsiooni Euroopa Liiduga, millega kaks ühendust suurendaksid omavahelist koostööd.

"See on meie jaoks oluline, kuna meie lähedased naabris Rootsi ja Soome on EL-is, aga mitte NATO-s," sõnas asekantsler. Ta lisas, et Varssavi kohtumise kõige olulisem tulem on ühtsuse rõhutamine. "On asju, mida Venemaa teeb, aga on ka asju, mida meie saame teha, ning tähtsaim neist on ühtsuse säilitamine," toonitas asekantsler Elling.

Vaata arutelu järgi siit!

 

Toimetaja: Allan Rajavee



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: