Taavi Rõivas: Varssavi otsused ei tohi jääda ühekordseteks hädaabimeetmeteks ({{commentsTotal}})

Peaminister Taavi Rõivas riigkogu avalikul arutelul
Peaminister Taavi Rõivas riigkogu avalikul arutelul Autor/allikas: Tauno Tõhk/Riigikantselei

Peaminister Taavi Rõivas ütles riigikogu avalikul arutelul "Eesti ootused NATO tippkohtumiseks", et tõenäoliselt kujuneb Varssavi tippkohtumine Eesti jaoks ajalooliselt edukaks, kuna liitlased mõistavad üha enam allianssi idatiival varitsevaid ohte ning on kohandanud oma kaitsepoliitikat vastavalt muutunud julgeolekukeskkonnale.

"Paljud eksperdid ja analüütikud – viimati Lennart Meri konverentsil – on andnud hinnangu, et Varssavi tippkohtumine saab olema kõige tulemuslikum tippkohtumine selle organisatsiooni ajaloos," ütles peaminister Taavi Rõivas riigikogu arutelu avasõnas.

Rõivas lisas, et tõenäoliselt saab Varssavi kogunemine olema ka kõige edukam tippkohtumine Eesti jaoks pärast 2002. aasta Praha tippkohtumist, mil Eesti sai kutse allianssiga liitumiseks. Tema hinnangul on märgiline, et enne juulis toimuvat NATO tippkohtumist on allianss tegelenud just kollektiivkaitse tugevdamisega, mille olulisusele on Eesti juba aastaid viidanud.

"Tänan kõiki Eesti ametnike ja diplomaate ning teie kolleege Tallinnas, kuid ka neid, kes on Brüsselis, Washingtonis ja muudes Euroopa pealinnades – te olete selle nimel palju vaeva näinud," märkis peaminister.

Rõivas märkis, et poolteist aastat tagasi kinnitasid NATO riigipead Walesi tippkohtumisel, et NATO sõjaline kohalolek Baltimaades on uus normaalsus ning antud lubadus pole jäänud täitmata, sest liitlased on praeguseks Eestisse jõudnud.

"Äsja võttis õppusest Kevadtorm, mis on traditsiooniliselt olnud Eesti kaitseväe siseriiklik õppus, osa 11 erineva liitlasriigi kaitseväge. Eesti sadamates võib regulaarselt näha liitlasvägede aluseid, Ämari on aga muutunud NATO õhuturbe kodubaasiks. Tapal on USA maaväe kompanii. Ka valitsus osales pea täies koosseisus viimasel NATO strateegilise tasandi kriisiõppusel, et tugevdada otsustusprotsessi efektiivsust ja kiirust," loetles Rõivas juba saavutatut.

Oluline on liitlasjõudude põlistamine

Peaministri sõnul soovib ta Varssavis põlistada Walesis heaks kiidetud liitlaste kohalolekut ning seda suurendada. "Eesti jaoks tähendab see võitlusvõimelist, pikaajaliselt etteplaneeritavat ja püsivat pataljoni suurust lahinggrupi ehk kuni 1000 inimese kohalolu Eestis," märkis Rõivas.

"Kokkuvõttes, Walesis ja Varssavis tehtavad sammud ei tohi jääda ühekordseteks hädaabimeetmeteks, vaid peavad kinnistuma püsiva alliansi poliitikana," toonitas peaminister. Heidutuse kasvatamiseks on andnud aluse Venemaa agressiivne käitumismuster, mis pole viimase kahe aasta jooksul muutunud ning on endiselt provokatiivne.

"Me ei pea heidutusest rääkima koguaeg, vaid me peame seda näitama iga päev. Me ei tohi näida nõrkadena ükskõik millisele vastasele – olgu selleks rohelised mehed idast või ISIS lõunast," rõhutas Rõivas.

Peaministri hinnangul on NATO tõestanud, et suudab muutuva julgeolekukeskkonnaga kohaneda ja ka Eesti teab, et julgeolekul ei ole hinda. "Eesti on üks viiest liitlasest, kes panustab riigikaitsesse rohkem kui kaks protsenti. Mina soovin, et Varssavis kinnitaksid kõik kolleegid, et kaitsekulusid tõstetakse," sõnas Rõivas.

Toimetaja: Allan Rajavee



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: