USA-s kütab "tualetiseadus" jätkuvalt kirgi ({{commentsTotal}})

USA-s on ühest Põhja-Carolina linnavolikogu määrusest tõusnud üleriigiline debatt teemal: milliseid õigused on transsoolistel inimestel.

Kui aasta tagasi keelas Ameerika ülemkohus diskrimineerimise samasooliste paaride vastu, nõudes kõigilt osariikidelt, et neil lubataks abielluda, siis sellega lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste kogukonna aktivism ei lõppenud, vahendas ETV saade "Välisilm".

Paljudes kohtades võideldi edasi, et diskrimineerimine oleks seadustega keelatud, õigused kirja pandud. Nii võeti märtsis Põhja-Carolina osariigis, Charlotte'i linnas vastu määrus, mis kinnitas transsooliste inimeste õigust külastada seda tualettruumi, mis vastab nende soolisele enesemääratlusele, mitte sünnitunnistusel kirjutatule.

Osariigi senatit ja esindajatekoda kontrollivate konservatiivsete vabariiklaste jaoks oli see aga liig, mistõttu pidasid nad kuu aega hiljem erakorralise istungi, kus võtsid vastu hetkel USA-s kõige kurikuulsama eelnõu.

See ütleb esiteks, et avalikes tualettruumides peavad kõik kasutama seda käimlat, mis vastab nende sünnitunnistuses kirjutatud soole.

Teiseks aga keelab omavalitsustel edaspidi kirja panna diskrimineerimisvastaseid sätteid geidele ja transsoolistele inimestele.

Eelnõu pooldajad kardavad eelkõige seda, et lubades transsoolisi inimesi oma soovile vastavaid tualettruume kasutama annab võimaluse kurjategijatest meestele panna kleit selga ja minna naiste tualettruumi väikseid tüdrukuid ahistama.

Ainult, et selliseid juhtumeid ei ole mitte kunagi kuskil registreeritud - ei Põhja-Carolina osariigis ega ka USA-s.

See eelnõu on osariigile läinud kalliks maksma: populaarsed muusikud, nagu näiteks Bruce Springsteen, Ringo Starr ja maailmakuulus viiulivirtuoos Itzhak Perlman on osariigis jätnud ära oma kontserdid.

Rahandus ja pangandusettevõtted nagu Paypal ja Deutsche Bank on loobunud oma investeeringutest, jättes osariiki toomata sadu ja sadu töökohti. Profikorvpalliliit NBA võib loobuda oma tähtede mängu korraldamisest osariigis järgmisel aastal, kui seadust ei muudeta.

Kuid see pole veel kõik, osariik võib jääda ilma miljarditest dollaritest föderaalsest toetusest, sest valitsus näeb Põhja-Carolina määrust diskrimineerivana, teatasid riiklikud ametid üksteise järel maikuus.

Ajalehe Washington Post Valge maja korrespondent Juliet Eilperin rääkis, et haridus on kõige suurem osa sellest rahast - see on mitu miljardit dollarit.

"Kuid vähemalt pool tosinat riigiametit uurib praegu, kas neil on võimalik piirata osariigile suunatavat raha seetõttu, et nende seadusandlus rikub kodanikuõigusi. Nende hulgas on kõike - alates transporditoetustest põllumajandustoetusteni, palgatoetuste ja töökohtade loomise toetusteni. Samuti vaeste ja eakate ravikindlustusprogrammid Medicaid ja Medicare ning muud terviseameti toetused." ütles Eilperin.

"Selle puhul on huvitav nüanss, et tavaliselt, kui haridusministeerium on ähvardanud raha piirata sarnaste juhtumite puhul, on piirkonnad tavaliselt alla andnud ja teinud seda, mida föderaalvalitsus tahab, sest see raha on neile kriitilise tähtsusega. Alles nüüd on Põhja-Carolinaga näha tõsist kohtuvaidlust selle üle," lisas ta.

President Obama valitsus on saatnud selle diskussiooni ajel kõigile USA koolidele kirja, kus ütleb, et föderaalse toetuse saamise kindlustamiseks on vaja koolidel austada laste õigust kasutada avalikke tualettruume vastavalt omaenda soomääratlusele.

Kuid võib kindel olla, et see teema kerkib taas esile sügisel, kui ameeriklased lähevad valimiskastide juurde ja peavad presidendivalimise kõrval tegema ka otsuse, kes hakkavad rääkima nii kongressis, aga ka kohalikes omavalitsustes nende väärtuste eest.

Toimetaja: Priit Luts



USA kaitseminister James Mattis visiidil Leedus 10. mail.USA kaitseminister James Mattis visiidil Leedus 10. mail.
Mattise uni on rahulik: ma hoian teisi inimesi öösel ärkvel

Pühapäeval telekanali CBS saatele "Face the Nation" pika intervjuu andnud kaitseminister James Mattis ütles, et ta ei tea, mida Venemaa tahab, kuid kindel on see, et Moskva ei peaks nägema NATO-s endale ohtu. Venemaaga tuleb Mattise sõnul teha tööd kahel viisil - tuleb suhelda diplomaatiliselt, kuid seal, kus vaja, tuleb ka jõulisi vastusamme astuda.